IMF kergitas kasvuprognoosi

IMF tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi 4,4 protsendile. Oodatust kõrgem prognoos peegeldab oodatust suuremat USA panust Kasvu veavad arenevad riigid.

IMF-i hinnang on positiivsem kui erafirmadest prognoosijatel, kes pakuvad selle aasta globaalseks kasvuks 4,2 protsenti. 

 „Maailmamajandus on taastumas, kuid tegemist on kahekiiruselise taastumisega,“ ütles IMF-i peaökonomist Olivier Blanchard. IMF hoiatab ühtlasi, et riskid jäävad püsima. Eurotsooni valitsustel soovitatakse üles ehitada plaan, mis aitaks ära hoida võlakriisi „finantssurve“ levimast teistele riikidele. Arenevatel riikidel soovitatakse hoolikalt jälgida hinnamullide tekkimist, kuna suureneb inflatsiooni oht.

IMF ei näe arenevates riikides küll ülekuumenemise märke, mida võiks osaliselt põhjustada tugev kapitali sissevool, kuid inflatsioonisurve neis riikides tõuseb samuti.

IMF hoiatab ühtlasi, et globaalne finantsstabiilsus ei ole veel püsiv, kuna eurotsooni riikide võlakriis ja selle suhe pankadega jääb endiselt „kriitiliseks faktoriks“.

Majanduse taastumist juhivad USA ja Saksamaa. Samas ei piisa kasvust tööpuuduse järsuks vähendamiseks, isegi kui eratarbimine kasvab, ütleb IMF.

USA presidendi Barack Obama 17. detsembril allkirjastatud seadus, mis pikendas kahe aasta peale töötu abiraha saamist, aitab USA-l 2011. aastal kasvada 3 protsenti. 2012. aastal peaks kasv aeglustuma 2,7 protsendile.

Eurotsooni 1,5 protsendiline kasv 2011 jäi paika, 2012 kahaneb see 1,7 protsendile. Jaapan kasvab 1,6 protsenti ja järgmisel aastal 1,8 protsetni.

Kiiremini kasvavateks riikideks jäävad Hiina ja India, mille majandused kasvavad vastavalt 9,6 ja 8,4 protsenti.

Arenenud riikide rahapoliitika peaks jääma paindlikuks, seni kuni inflatsioon on ohjes ja tööpuudus kõrge, ütleb IMF.

IMF hoiatab, et võlakriisi levimise oht Tuumik-Euroopasse tuleneb jätkuvast finantsinstitutsioonide nõrkusest ning nende vähesest läbipaistvusest. Finantsinstitutsioonide stressitestid peavad olema „realistlikumad ja karmimad“ kui need, mis praegu Euroopa võimude poolt kehtestatud.

Euro kriisifondi tuleks IMF-i hinnangul suurendada ning selle kasutamist tuleb muuta paindlikumaks. 

Euroopa Keskpank peaks jätkama võlakirjade ostmise programmi, kuid tuleb silmas pidada, et see on vaid ajutine.

USA riskidena näeb IMF „usutava, keskmise perspektiiviga fiskaalstrateegia puudumist, mis võib üles viia USA intressimäärad, see omakorda võib raputada finantsturge ja maailmamajandust.“

Autor: Katri Soe-Surén