Strandberg: inimene ei suuda kõiki tuumajaama riske ette näha

"Isegi kui mingeid hädasid on võimalik ette näha, siis hulgikaupa kaela tulevad hädad pärsivad võimaluse lahendada probleeme nii nagu paberil ja plaanides eelnevalt kirja pandud," kirjutab Marek Strandberg oma ajaveebis.

Strandberg sõnab, et inimlikud vead ja ettenägemisvõimetus külastab meid kõige ebameeldivamal ajahetkel. Seda enam, kui vastaseks on loodus kõigi oma ettenägematute seoste ja juhustega.

Strandbergi sõnul saab aina selgemalt juba praegu sõnastama hakata ohutu energeetika alustõdesid: "Ja see põhimõte peaks olema, et meie kasutuses olev tehnoloogia peaks selle rivistlangemisel muutuma kiiresti ja kohe inimesele ja elule ohtutuks: kui tolmuimeja läheb katki, siis on teil toanurgas katkine tolmuimeja. Te ei pea kutsuma päästeametit ega kuulutama välja kriisiolukorda."

"Kõik tuumajaamapooldajate väited selle kohta, kuidas kohe-kohe rakenduvad mingid automaatsed süsteemid, mis meid kohe kaitsma hakkavad, on sageli vürtsitatud paraja portsu lootusega. Seda kuni jala pealt välja mõeldud müütideni välja, mille ilmekas näide on järgnev: "Tšernobõlis omal ajal reaktor jahutussüsteemi tõrke tõttu lihtsalt plahvatas. Jaapani reaktori puhul juhtub aga see, et ta sulab all olevasse suurde basseini ja kattub automaatselt betooniga," rääkis majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsel Einari Kisel "Aktuaalse kaamera" erisaates.

"See on inimlik lootus, et keerulised ja inimese enda loodud lahendused ei peaks meid kahjustama. See ei ole aga kahjuks teadmisel põhinev lootus," kõneles Strandberg.

Poliitiku sõnul on praegu kaalumise koht, kas Eesti jätkab lootmist, et keegi kusagil suudab üles ehitada kõikidest ohtudest vaba tuumajaama.