Tagasilöök tuumaenergeetikale

"Kindlasti, ei kahtlegi," vastas majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel eile küsimusele, kas ka Eesti oma tuumajaama plaanid võivad tagasilöögi saada. "Avalikkuse toetus potentsiaalsele tuumajaamale on kindlasti palju väiksem," lisas ta.

Telepilt Fukushima tuumajaamas laupäeval ja eile toimunud plahvatustest sööbib inimeste mällu ja tuletab taas meelde, et kõiki ohte on võimatu ette näha.

Saksamaal protestis nädalavahetusel Stuttgardis ligi 60 000 inimest, et mõjutada valitsust loobuma läinud sügisel tehtud otsusest pikendada olemasolevate tuumajaamade käitusaega.

Nädalavahetusel Berliinis toimunud kriisiistungi järel andis kantsler Angela Merkel korralduse viia kõigis Saksa tuumajaamades läbi erakorraline ohutuse kontroll. Eile teatas ta, et valitsus külmutab kolmeks kuuks plaanid Saksa tuumajaamade tööaja pikendamiseks. Tuumateema tõstatumine vahetult enne otsustavaid valimisi Baden-Württenbergi liidumaal on kantslerile sisepoliitikas järjekordne tagasilöök.

Ka Soomes, mis on tuumaenergeetika taassünnil Euroopas esirinnas, võib tuumaohutusest saada valimisteema. Juba on uut arutelu nõudnud nii vasakleer kui rohelised. Rahandusminister Jyrki Katainen manitses siiski ära ootama – Jaapani sündmused on alles liiga värsked, et sellest Soome energiapoliitikas põhjapanevaid järeldusi teha.

Soomes väiksem oht. Ajalehe Helsingin Sanomat küsitletud ekspertide sõnul on Jaapani reaktoreid tabanud õnnetus Soomes väga ebatõenäoline. Reaktorid on kõik küll mere rannal, kuid merepind peaks tõusma 3,5 meetrit, et jaamadele ohtu põhjustada.

Rida riike maailmas on plaaninud panustada tuumaenergeetikale, et vähendada CO2 heitmeid ja fossiilsete kütuste tarbimist. Maailma tuumaassotsiatsiooni andmeil on kavandamisel 324 reaktorit, neist lõviosa väljaspool Euroopat. Jaapani sündmused võivad uute reaktorite ehitamise indu  jahutada, mis tähendaks kasvavat nõudlust muuhulgas Liibüa, Venemaa ja Katari gaasile.