Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia müük kahanes veebruaris 2%

    Eesti Energia müüs veebruaris Baltimaades ja elektribörsidel 962 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat. Müük kahanes võrreldes mullu veebruariga ligi kaks protsenti.

    Reguleeritud hinnaga ehk Eesti suletud turul müüs Eesti Energia veebruaris 571 GWh elektrienergiat, mis on 24% vähem võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Reguleerimata hinnaga ehk avatud turgudel ja elektribörsidel müüdi veebruaris 391 GWh ehk 70% rohkem elektrienergiat kui mullu.
    Eesti jaeturu klientidele ehk nii suletud kui ka avatud turu lõpptarbijatele müüs Eesti Energia veebruaris ligi üheksa protsendi võrra vähem elektrienergiat kui aasta tagasi ehk 566 GWh.
    Lätis kasvas müük viie protsendi võrra, kokku müüdi jaeklientidele Lätis 28 GWh elektrienergiat. Veebruari lõpu seisuga oli Eesti Energial Lätis 111 jaeklienti.
    Leedus moodustas elektrienergia jaemüük veebruaris 28 GWh. Pärast elektrituru avanemist 1. jaanuaril 2010 on Eesti Energia jaeklientide arv ja müügimaht Leedu jaeturul suurenenud. Veebruari lõpu seisuga oli Eesti Energial Leedus 103 jaeklienti.
    Elektrienergia keskmine müügihind Eesti suletud turul ilma võrguteenusteta oli veebruaris 31,6 eurot megavatt-tunni kohta (€/MWh). Keskmine baaselektrienergia hind Nord Pooli Eesti piirkonnas oli veebruaris 47,7 €/MWh ning Soome piirkonnas 64,8 €/MWh.
    Eesti Energia tootis veebruaris 15 800 tonni (99 400 barrelit) vedelkütuseid, mis on viis protsenti vähem kui mullu veebruaris. Põlevkivist toodetud vedelkütuste müügihinda mõjutab läbi kütteõli maailmaturuhinna toornafta maailmaturuhind – veebruaris oli Brent toornafta keskmine hind 75,9 eurot barreli eest, mis on 40% rohkem võrreldes eelmise aasta veebruariga.
    Soojusenergiat müüs Eesti Energia veebruaris 251 GWh. Müük kasvas võrreldes 2010. aasta veebruariga neli protsenti.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
5 protsendi klubi idee tõi Martin Villigule Eduka Eesti võidu ja 10 000 eurot
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.