Kool läbi - mis edasi?

Paljud lõpetanuist töötud. "Kui ehitusbuumi ajal avasime vahepeal neli ehitusvaldkonna rühma, siis viimastel aastatel asub kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitust õppima üks rühm aastas, teine rühm on siseviimistlusele spetsialiseerunud - kokku alla 40 sisseastuja," rääkis ta. "Samas, kes on tulnud, on motiveeritud ja eriala valiku läbi mõelnud."

Arvestades asjaoluga, et Saaremaal on enam kui 200 inimest, kelle eelmine töökoht oli töötukassa andmetel ehituses, pole situatsioon siiski kiita. Kuresaare Ametikooli ehitusvaldkonna lõpetas mullu 29 inimest. 11 neist asusid pärast kooli lõpetamist erialasele tööle. "Eks see ole alla keskmise," tunnistas mees.

"Ehk muutub mõne aasta pärast olukord paremuse poole ja uue tõusu saabudes hakatakse jälle koka asemel ehitajaks kippuma. Praegustele sisseastujatele ütleme, et kolme aasta pärast, kui kool läbi, on turusituatsioon teistsugune."

Tallinna Ehituskooli direktor Raivo Niidas praeguste lõpetajate olukorda väga mustades toonides ei näe: "Suurt tööpuudust meie lõpetajate seas ei ole, paljud on Soomes rakenduse leidnud: ligikaudu 20 000 Eesti ehitajat teenib leiba seal," nentis mees.

Ehituse erialade lõpetanutest jäi 2010. aastal töötuks 13,4%, kuid erialase töö leidis ainult 45%. Aasta tagasi oli olukord mõnevõrra hullem.

Ka Kuressaare Ametikooli ehitusvaldkonna viimaste aastate lõpetajatest on osa läinud tööle üle lahe naabrite juurde. "Seal ehitatakse mastaapsetel objektidel, kus eestlastest ehitajate osakaal on päris suur," lausus Taavi Tuisk.

Praktikaõppest tööle. Tallinna Ehituskooli sisseastujate huvi on tugevalt mõjutanud teadaanded, et majanduskriisi üks suuremaid kukkujaid oli ehitussektor ning selles valdkonnas on suurim määr töötuid.

"Aastatel 2008-2010 mõjutas see uute õpilaste vastuvõttu märkimisväärselt," tunnistas Niidas. "Kui aastal 2007 oli meil 800 õppurit, siis praegu on Tallinna Ehituskoolis veidi alla 700 õpilase. Konkurssi on niiviisi raske korraldada," lisas direktor.