Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Skype'i ost vedas Microsofti alla
Samas ega Skype'i börsiplaani katkemine polegi eriti halb variant, sest Microsofti pakutud hind oli üsnagi krõbe. Seda kinnitab ka investorite esmane reaktsioon, kes tehnoloogiahiiu aktsia eilse päeva alguses langusesse saatsid. eBay aktsia aga tõusis, kuna internetioksjoni pidaja peaks 30% Skype'i aktsiate müügi pealt teenima 2,55 miljardit dollarit.
Microsofti ajendas tõenäoliselt krõbedat hinda maksma viimasel ajal Skype'i ümber toimunud tihe sebimine. Viimastel nädalatel on käinud sahinad, et Skype'i ostmise või ühise äri tegemise vastu tunnevad peale Microsoftile huvi nii Facebook, Google kui Cisco Systems.
Seda, et tegemist on kõrge hinnaga, näitab see, et investorid pidasid 2005. aasta septembris Skype'i eest 2,6 miljardit dollarit maksnud eBayd hulluks ning paljud hingasid kergendanult, kui internetioksjoni pidaja neli aastat hiljem lõviosa Skype'i aktsiatest 1,9 miljardi dollari eest riskikapitalistidele edasi müüs.
Rekordhinnaga tehing. Kuna Microsoft on siiani suutnud hoiduda kallitest ülevõtmistest, kujuneb Skype'i ost tehnoloogiagigandi 36aastase ajaloo kalleimaks tehinguks.
Eelmine rekordiliselt kallis diil ulatub Microsoftil 2007. aastasse, mil ta ostis 6 miljardi dollari eest online-reklaamifirma aQuantive. Tehingut on pidanud mitu praegust ja endist Microsofti tippjuhti ülemakstuks.
Õnneks taganes aga Microsoft kolm aastat tagasi 48 miljardi dollari suurusest Yahoo! ülevõtmisest. Praegu maksab otsingumootor börsil poole vähem.
"Skype on fenomenaalne teenus, mida armastavad üle maailma miljonid inimesed. Üheskoos loome me tulevikku reaalajas suhtlemiseks, nii et inimesed saaks kogu maailmas olla lihtsalt ühenduses oma perekonna, sõprade, klientide ja kolleegidega," kommenteeris eile õhtul ostutehingut Microsofti juht Steve Ballmer.
Skype'i ülevõtmisega luuakse divisjon Microsoft Skype, mille juhiks saab Skype'i tegevjuht Tony Bates. "Microsoft ja Skype jagavad visiooni, et tuua tarkvarainnovatsioon ja tooted meie klientide kätte. Üheskoos oleme võimelised kiirendama Skype'i plaani suurendada oma globaalset kogukonda ja tutvustada kõigile uusi kommunikatsiooni ja koostöö võimalusi," märkis Bates.
Tegutsema sunnib liidritooli kõikumine. Microsoft on viimasel ajal hakanud oma elu pärast rohkem muretsema. On hakanud ta ju üha enam tehnoloogiasektori liidripositsiooni Apple'ile loovutama. Kui eelmise aasta kevadel läks Apple Microsoftist mööda turuväärtuse poolest, siis selle aasta esimeses kvartalis jäi juba ka Microsofti kasum Apple'i omale alla.
Mäletatavasti jäi Microsofti eelmine suurtehing alles kolme kuu taha, kui tehnoloogiahiid pani seljad vastakuti Soome mobiiltelefonitootjaga Nokia, kes paneb oma uutele nutitelefonide peale Microsofti operatsioonisüsteemi Windows.
Tehnoloogiahiid loodab tõenäoliselt, et seni veel nullkasumi piirimail kõikuvast Skype'ist võib saada suur rahamasin. Ehkki internetikõnede pakkujal on maailmas koguni 663 miljonit kasutajat, on Skype'ile raha toovaid kliente kõigest 8,8 miljonit. Nendelt teenis Skype eelmisel aastal 860 miljonit dollarit tulu, kuid jäi siiski 7 miljoni dollariga kahjumisse.
Need summad annavad Microsofti käibele juurde vähem kui poolteist protsenti. Samas tuleb arvestada, et Skype'i käive on viimase viie aastaga üles visanud tervelt kaksteist korda. Samas kui Microsoft on sama ajaga kasvatanud käivet "kõigest" 57%.
Skype Technologiesi eelmise aasta augustis avalikuks tulnud prospektis oli kirjas, et ettevõtte 839 töötajast paiknes 365 inimest Tallinna ja Tartu kontorites. Ettevõtte eelis on olnud läbi ajaloo suhteliselt odav Eesti tööjõud.
Asjasse pühendatud allikate väitel oli Skype eelmisel aastal valmistamas ette umbes miljardi dollari suurust aktsiate esmaemissiooni (IPO).
Prospektis oli mõni fakt ka Eesti kohta. Nimelt tõi prospekt välja, et ettevõtte 839 töötajast paiknes tervelt 365 inimest Tallinna ja Tartu kontorites. Eestile järgnesid müügi- ja turundusega tegelev Suurbritannia kontor (237) ja USA (92).
Ettevõtte juhtimine on koondunud Luksemburgi. Seal oli palgal 56 töötajat. Veel töötas Skype'i heaks 35 inimest Rootsis, 31 Tšehhis ja 23 Kagu-Aasia piirkonnas.
Skype toob prospektis Eesti kohta veel välja, et ettevõtet on soosinud võrreldes konkurentidega suhteliselt odavad tarkvaraarenduskulud, kuna enamik insenere ja arendajaid on pärit Tallinnast. Seda hoolimata sellest, et Eesti mõistes on Skype'i palgad väga head.
Töötasu ligi neli Eesti keskmist palka. Skype Technologies OÜ aastaaruanne toob välja, et ettevõtte töötajate keskmine aastane brutotulu ulatus 2009. aastal 553 000 kroonini ehk 46 100 kroonini kuus (2950 eurot kuus).
Skype'i prospekt toob välja, et 2010. aasta esimese poolaastaga ulatusid ettevõtte tegevuskulud 204,9 miljoni dollarini. Sellest 71 miljonit dollarit läks müügi- ja turunduskuludeks, 46,8 miljonit dollarit üld- ja administratiivkuludeks ja 30 miljonit dollarit tootearenduseks. Lisaks kulus veel poolaastaga 57,2 miljonit dollarit immateriaalse vara amortisatsiooniks.