Kindlasti on paljudel president Ilvesele etteheiteid, kindlasti on paljude ootused ka kõrgemad kui presidendi võimalused. Aga on üks suur pluss. Minu meelest on Ilvesel presidendina erakordselt hea rolliteadlikkus just poliitilise mänguruumi mõistes. Ta mängib reeglite järgi, mitte reeglitega, nagu ekstravagantsed persoonid seda mõnikord teha tahavad.

Parlamendile uueks arutamiseks tagasi saadetud seadused on üks hoob, mida president saab kasutada ja tahan riigikogu liikmena tagantjärele ütelda, et seda tehes on president Ilvesel olnud enamasti õigus.

Kardan, et pealiskaudsem osa presidendile suunatud kriitikast ei saa Eesti presidendi rollist päris hästi aru. Probleemide tõstatajana, eetiliste hinnangute andjana ja põhiseaduse valvurina ei ole Eesti presidendil siiski otsest võimalust sisepoliitikat juhtida.

Näiteks tegi IRLi volikogul üks küsijaist ettepaneku, et president Ilves võiks olla haldusreformi patroon. Presidendi vastus oli umbes selline: ma ei saa olla patroon poliitilisele ideele, kui selle taga pole kodanikuliikumist. Kui tekib tugev positiivne ja parteideväline kodanikualgatus, siis saab president seda toetada. Liiga suure initsiatiivi võtmine ilma toetava kodanikualgatuseta oleks tungimine täitevvõimu pärusmaale.

Tekst lühendatult Andres Herkeli blogist. ISamaa ja Res Publica Liit valis Toomas Hendrik Ilvese laupäeval oma erakonna presidendikandidaadiks.