Võidujooks ajaga: kui palju jõuab riik ehitada?

Eesti ehitusturg, siinsed ehitusfirmad ja materjalitootjad näevad saastekvootide müügist saadud summade kasutamisega seoses ette töömahu suurenemist. Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et raha kulutamiseks on aega vaid järgmise aasta lõpuni.

Riigi Kinnisvara ASi projektidirektori Andrus Kõre sõnutsi püsitakse praegu töödega graafikus: suuri vaidlusi või muid takistusi, mille puhul oleks juba ette näha, et mõni objekt ei valmi, pole esinenud.

Kõre kinnitusel jälgitakse ehitusturu olukorda koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga: "Teeme koostööd. Maht on suur. Praegu on objekte nimekirjas 480. Tööd peavad olema lõpetatud 2012. aasta lõpuks. Seega on aeg meie kalleim ressurss."

Oluline planeerimine. Idnurm ja Kõre peavad projekti õnnestumise eelduseks hoolikat planeerimist. "Siin puusalt tulistada ei saa. Seepärast oligi väga oluline just ettevalmistusperiood. Püüame riske maandada ja mängime läbi erinevaid stsenaariume," kinnitab Idnurm.

Kõre sõnutsi püütakse arvestada ka võimalike ehitushindade muutumisega ajas. "Prognooside tegemine ja vajadusel ümberprognoosimine on projekti üks oluline osa," nendib mees. "Ega nii sinisilmne saa olla, et uskuda, et ühtki vaidlustamist ei tule, kuid loodame, et eeltöö on olnud piisavalt korralik ning neid on võimalikult vähe. Ehk jäid suured vaidlustamised aega, kui tööd nappis. Loodetavasti on praegune pirukas nii suur, et seda jätkub kõigile."

"See on oht, mida ei saa täielikult ära hoida. Oleneb ka, kui suurele objektile vaidlustatud hange langeb," lisab Idnurm.

Riskide maandamine tähendab mustade stsenaariumide lahendusvariantide läbiarutamist rahandusministeeriumiga. "Puhverajad on loodud. Suurte projektide puhul võib kõike juhtuda. Arvestame ka olukorraga, kus ehitaja objektil töö pooleli jätab. Lahendus tuleb leida toetuse saaja ja rahandusministeeriumiga koostöös," lausub Kõre.

Kogu CO2-projekti haldamiseks tehtav töö on koondatud mahukasse interaktiivsesse kaardi- ja veebirakendusse, mida RKASi kodulehelt kõik osapooled pidevalt jälgivad.

"Meil oli valida, kas luua uued struktuurid ning palgata inimesed tähtajalisele tööle või läheneda kogu projektile alternatiivsete lahendustega," nendib Kõre. "Kontrolli loomiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks loodud lahendus on end õigustanud," lisab ta.

Süsteemi eesmärk on tagada, et info haldaja sisestatud teave jõuaks operatiivselt kasutajateni: hallata tuleb nii tegijate enda töid kui ka väljapoole suunatud infovooge. "Infot vajavad avalikkus, tulevased töövõtjad ja kohalikud omavalitsused," kirjeldab Kõre.

Süsteemist näeb, milliseid töid konkreetsel objektil tehakse, kes vastutab, kes on ehituse projektijuhid ja olulisemad tegijad. Hanke võitjate nimed kuvatakse automaatselt, hiljem lisatakse töövõtjate nimed.

Tulevikus on plaanis välja arendada filtreerimise lisavõimalus - näiteks on töövõtjatel selge ülevaade, millised objektid teatud ajavahemikus töösse lähevad.

"Ka osapoolte kokkuviimine toimub paljuski elektrooniliselt, näiteks võib tuua digiallkirjastatud kokkulepped," sõnab Kõre.