Episood koomiksikangelaste minevikust

Neile, kellele meeldivad koomiksid, superkangelased, eriefektid, märulid ja ulme, on uus film "X-mehed: esimene klass" ilmselt üsna kohustuslik. Romantiliste komöödiate armastajad võiksid pigem eemale hoida.

Kuigi mulle väga meeldivad koomiksid, pole ma X-mehi kunagi nende originaalkujul tarbinud, sest kui ma laps olin, olid Eesti NSVs vist ainsad koomiksiraamatud Olimar Kallase loodud Kiviküla asukate seiklused ja 1972. aastal ilmunud "Piilupart, Miki ja teised".

Viimasel olid meie peres kaaned kadunud ning osa Tiku ja Taku seiklustest pajatavast loost samuti. Omamoodi on muidugi kahju, et X-mehi olen saanud ainult kinolinalt vaadata, aga võib-olla ongi nõnda parem - puudub võimalus häirivaid erinevusi välja tuua.

Filmide saritootmine. Praeguseks on neist linateostest saanud üks korralik rahamasin, sest ega muidu saaks me kinos näha juba viiendat filmi samast sarjast. Seetõttu mingit suurt vau-efekti filmi vaadates ei tekkinud.

Värske osa jutustab loo sellest, kuidas filmisarja peategelased kokku said ja mismoodi kujunesid välja omavahelised võimusuhted. Samuti annab see vastuse, miks tegelased käituvad filmis just nii, nagu nad käituvad, miks kannavad nad hilisemas elus hüüdnimesid Magneto ja Mystique ning kuidas ikkagi juhtus nii, et maailma suurim superaju sõidab ringi ratastoolis.

Lihtne meelelahutus. Omamoodi meenutab "X-meeste" ülesehitus natuke "Tähesõdasid", kus samuti tehti esmalt valmis n-ö kõige värskemad osad ja seejärel liiguti asjade ajalooliste põhjuste juurde.

Mingit ülemäära filosoofilist sisu värskeimalt mutandifilmilt muidugi oodata ei tasu, aga seegi pole ilmselgelt "X-meeste" eesmärk. Suviseks meelelahutuseks sobib film suurepäraselt, eriti neile, kellele meeldivad väikeste poiste filmid.

Silmailu jätkub nii meeste- (muu hulgas näeb ohtralt aluspesus naisi ja sukatrippe!) kui ka naisterahvastele (James McAvoy ja Michael Fassbenderi peal puhkab ilmselt paljude naiste pilk).

Omamoodi on tore ka see, et venelasi on võetud mängima tõelised venelased. Teisalt aga on nad juba nii kaua kodumaast eemal elanud, et nende kõnes on tunda tugevat aktsenti.