Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Et see mets ei läheks metsa
Eestis on 80 000 erametsaomanikku ja suuresti nende käes on Eesti ühe olulisema loodusvara tuleviku võti. Et muuta metsa kestlik majandamine eraomanikele lihtsamaks, viiakse läbi erametsaomanikke puudutav tulumaksureform.
Igal metsaomanikul on kohustus pärast metsa raiumist maa korrastada ja uus mets asemele istutada. Täna riigikogus 3. lugemisel oleva muudatuse järgi võib selleks tehtud kulud metsa müügiga saadud maksustatavast tulust kolme aasta jooksul maha arvata. Samm muudab metsa raiumisjärgse kordategemise omanikele lihtsamaks ning innustab õigeaegselt metsa majandama.
Reform peaks turule tooma senisest enam erametsadest pärit puitu, see omakorda annab panuse majanduse kasvu ning toob juurde töökohti. Metsaga seotud valdkond annab praegu Eestis tööd umbes 31 000 inimesele - seda on sama palju kui Põlvas, Kuressaares ja selle aasta metsapealinnas - Haapsalus - kokku elanikke. Metsasektori ekspordimaht oli eelmisel aastal 16% Eesti koguekspordist, andes väliskaubanduse bilanssi 592 miljonit eurot tulu. Majanduse kiire taastumine pärast vahepealseid raskeid aegu on paljuski just puidukaubanduse teene.
Keskkonna valdkonnas on inimestel kalduvus näha asju mustvalgena. Ometi on mõistliku kesktee leidmine võimalik ja lõpuks ainus jätkusuutlik viis otsuseid langetada. Tegelikult soovivad kõik osapooled sama - et Eestis oleks mitmekülgset, võimsat ja hea tervisega metsa ka meie järeltulevate põlvede jaoks.
Autor: Keit Pentus