- OMX Baltic−0,46%320,38
- OMX Riga2,13%999,73
- OMX Tallinn−0,58%2 257,6
- OMX Vilnius−0,17%1 499,16
- S&P 5000,7%7 676,77
- DOW 300,28%52 361,58
- Nasdaq 0,82%26 169,38
- FTSE 100−0,73%10 689,22
- Nikkei 2251,73%63 268,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%89,91
- OMX Baltic−0,46%320,38
- OMX Riga2,13%999,73
- OMX Tallinn−0,58%2 257,6
- OMX Vilnius−0,17%1 499,16
- S&P 5000,7%7 676,77
- DOW 300,28%52 361,58
- Nasdaq 0,82%26 169,38
- FTSE 100−0,73%10 689,22
- Nikkei 2251,73%63 268,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%89,91
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veskimägi: nii palju ei peaks maksma
Eesti taastuvenergia toetuste määra ülevaatamine on põhjendatud teatud ulatuses, sõnas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
„See on õiglane nii tootjate kui tarbijate suhtes. Tarbijad ei pea maksma kinni nii kõrget subsiidiumi, kui kallist turuhinda,“ sõnas Veskimägi. Veskimägi hinnangul on oluline, et taastuvenergia toetusskeem ei kujuneks ebamõistlikult koormavaks muu majanduse jaoks. Taastuvenergiat tuleb toetada nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, et saavutada Eesti riigi poolt võetud eesmärki suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia hulka 2020. aastaks 25%ni lõpptarbimisest, sõnas Veskimägi.
Tema sõnul kasvas tänase taastuvenergiatoetuste süsteemi tulemuseltaastuvatest allikatest toodetud elektrienergiaosakaal möödunud aastal 76% võrra, moodustades kogu Eesti tarbimisest ligi kümnendiku.
„See on ligi poole enam, kui oli võetud 2010 aasta eesmärgiks EL kliimapoliitika raames. Seega Eesti liigub enam kui eesrindlikult elektrimajanduses taastuvelektri osakaalu suurendamisel. Oluline on jälgida, et see ei tuleks muu majandusarengu arvelt,“ ütles Veskimägi.
Samas pidas Veskimägi vajalikuks toonitada, et laiem küsimus on üldse, kuidas liikuda toetuste põhiselt elektritootmiselt Euroopas üle turupõhisele elektritootmisele. Tema hinnangul ei alga mitte taastuvate subsideerimise vähendamisest, vaid fossiilsete kütuste subsideerimise vähendamisest.
Veskimägi ütles, et tihti on taastuvenergia toetused tagajärg fossiilsete kütuste otsesele või kaudsele doteerimisele. Kui lõpetada fossiilsete kütuste subsideerimine, olgu selleks siis administratiivse hinnaga kütuste kasutamise võimaldamine või tasuta süsiniku kvootide jagamine, peaks see tagama taastuvallikatest elektritootmise kasumlikkuse juba ilma subsiidiumideta.
„Kokkuvõttes tuleks seda kõike vaadata majanduse konkurentsivõimelisuse võtmes. Mis kasu oleks mitmekordselt ületatud „rohelisuse“ saavutamisest kui elektrihind on nii kallis, et tööstus kolib Eestis ära?“ küsis Veskimägi.
Ta lisas, et kui me aga juba oleme rohelisuses kõvad tegijad, peaksime oskama seda müüa Eesti eduloona, sest paljud Euroopa riigid alles otsivad mudelit, kuidas taastuvaenergia osakaalu kiiret kasvu saavutada.
Autor: Katariina Krjutškova, Kadri Bank
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Suur kaart eestlaste arendustest Riias
- PRO
Linnamäega seotud IT-miljonäri äri osutus eriti kasumlikuks
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele