Eesti pole Soome-Kreeka kokkuleppes seisukohta võtnud

Eesti pole veel kujundanud oma seisukohta Soome-Kreeka erikokkuleppe osas, mis nõuab jõustumiseks kõigi euroala riikide heakskiitu.

"Eesti seisukohad täpsustatakse tavapärases korras koosolekuteks ettevalmistamise käigus," ütles rahandusministeeriumi arenduse ja välissuhete asekantsler Tanel Ross andes mõista, et seisukohtade kujundamine seisab alles ees.

Ross selgitas, et Euroala riigipeade 21.  juuli kohtumise järeldustest nähtub, et   vajadusel on võimalik eraldi tagatiskokkulepete sõlmimine, nagu seda tahab teha Soome, et katta euroala liikmesriikidele nende poolt EFSFile antavatest tagatistest tulenev risk. 

"Soome ja Kreeka kõnelused on osa selle kokkuleppe rakendamisest ning nagu Soome ministeerium ka viitab, vajab ettepanek edasist arutelu ja arvamuse kujundamist eurogrupi järgnevatel koosolekutel," selgitas Ross.

Üldine põhimõte on kantsleri sõnul see, et euroala ning IMFi poolt euroala liikmesriikidele antavad erakorralised laenud on lahutamatult seotud riikide sammudega oma majanduse ja eelarve reformimiseks. "Vastavad majandusprogrammid on iga laenulepingu lahutamatu osa ning laenu osamakseid tehakse riikidele ainult siis, kui ELi ja IMFi kinnitusel on riigid endale võetud ülesanded täitnud ning euroala ja IMF on veendunud riigi võimes võetud laen tagasi maksta.“