Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uue euroliidu mõte kogub toetust
Mõte Euroopa uuest aluslepingust, mis võimaldaks euroala riikide tihedamat lõimumist, kogub toetust, kirjutab Wall Street Journal.
Nädalavahetusel nentis juba ka Suurbritannia rahandusminister George Osborne, et ideel on jumet ning et ta on seda oma Euroopa kolleegidega viimasel ajal arutanud. Kahe aasta perspektiivis võib uus lepe Osborne'i hinnangul reaalsus olla.
Eriti viimste nädalatega on toetus sellele mõttele järjest ilmsemaks saanud. Nii Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, Saksamaa kantsler Angela Merkel, eurogrupi juht Jean-Claude Juncker kui ka Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet on möönnud, et tihedam eelarvekoostöö euroalal, eelarveliit, nõuab aluslepingus muudatusi.
Reedel Saksamaa parlamendis peetud kõnes ütles Angela Merkel, et Euroopa Liidu praegune alusleping – Lissaboni leping – ei loo pikemas perspektiivis ühisrahale mingit kindlat baasi. „Ühisraha on võimalik säilitada vaid tihedama integratsiooni ja suurema usaldusväärsusega,“ ütles Merkel. „Me ei pääse aluslepingute muutmisest.“
Samas on mitmed Saksa ametnikud viidanud, et aluslepingute muutmine nõuab palju aega nii läbirääkimisteks kui ka ratifitseerimiseks, mis tähendab, et praegune kriis tuleb siiski lahendada olemasolevate lepingute raames.
Muudatused, mida Saksamaa arvates aluslepingutesse teha tuleks, võimaldaksid euroala riikidel oma majandus- ja eelarvepoliitikat tugevamalt koordineerida, seaks rangemad piirangud liikmesriikide eelarvevahendite kulutamise poliitikale ning võlgadele, suurendades samal ajal survet strukturaalsete reformide läbiviimiseks, et tõsta riikide konkurentsivõimet.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.