Lennukas vormilt ja sisult

Vahva arhitektuuriga tiivikukujuline õppehoone valmis küll plaanitust neli kuud hiljem, ent õppeaasta sai uues majas siiski alata.

"Mis siin ikka, teeme viimaseid askeldusi, vahepalaks päästame kedagi liftist ja seadistame telefone. Eks sisseelamata majas juhtub igasugu üllatusi," naerab Eesti Lennuakadeemia haldusdirektor Priit Mootse.

Arhitektuurse lahenduse lõi OÜ Lunge & Ko, ehituse peatöövõtja oli OÜ Arco Ehitus, projektijuhtimist korraldas AS Innopolis Konsultatsioonid.

Maja kütmiseks kasutatakse õhk-vesisoojuspumpa, hoones on vesipõrandaküte ja talvist lisakütmist võimaldab gaasikatlamaja.

Vaidlustamistest, probleemidest ja segadustest ei näi viimasel ajal pääsevat peaaegu ükski suur ehitusobjekt. Erand ei olnud ka Eesti Lennuakadeemia hoone.

"Ehitus algas 2010. aasta suvel ja kestis novembrikuu esimese nädala lõpuni. Siis aga ilmnesid Kristiine Ehituse petuskeemid ja rahata jäänud alltöövõtjad katkestasid töö," meenutab õppeasutuse haldusdirektor Priit Mootse. "Sisuliselt ei suutnud Kristiine Ehitus ühe juhtiva partnerina töödega hakkama saada ja asja võttis üle Arco Ehitus. Ehitustegevus seisis vahepeal neli kuud."

Arco Ehituse nõukogu liikme Lembit Tampere kinnitusel oli tööde ülevõtmine ja korraldamine paras väljakutse. "Kui partner, kes algselt pidi tegema lõviosa töödest, ära kukkus, pani see meid keerulisse olukorda."

Mootse sõnutsi tuli Arco Ehitusel klaarida lepingupartneri võlgu, samal ajal kui ehitustööd muudkui venisid. "Nelja kuu jagu viibis seetõttu ka objekti valmimine," nendib Mootse. "Nõnda oleme seisus, et plaanitud viie kuu asemel peame sisustamisega hakkama saama viie päevaga."

Tampere sõnul tuli Arco Ehitusel paljude Kristiine Ehituse alltöövõtjatega tahes-tahtmata kokkulepe saavutada. "Tööd olid ju pooleli, klaarimist oli omajagu. See oli lisapinge olukorras, kus tuli rinda pista talviste ehitustingimustega. Samuti tuli arvestada, et tööde venimine tõstab ehituse hinda, sest materjalide hinnatase üha kerkis. Tööde algsest plaanist hilisem valmimine polnud ei tellija hooletuse ega meie saamatuse tulemus, vaid majanduskriisi järellainetus. Ega suured ettevõtted muidu iga päev pankrotti lähe," lausub ta.

Raskuste kiuste algas hoones 1. septembril plaanitud õppetöö. "Aula on valmis, auditooriumites saab õppida," kirjeldab Mootse. "Kolme eriala tudengid, kes seni kasutasid Eesti Maaülikooli rendipindu, alustasid õppetööd uues majas, kahe eriala tudengidkolivad sisse semestri jooksul, kui lennujaamas asuvad lennusimulaatorid on siia paigaldatud."

Mootse kinnitusel sissekolimisega viivitada ei saanud: kuna maaülikoolil oli rendile antud ruume endal tarvis, tuli uus hoone valmis saada.