Puidumäng maabus Pedaspea rannale

Õigupoolest võiksid EKA arhitektuuritudengite loodud puidust väikevormid Pedaspeal kohalikuks turismiatraktsiooniks kujuneda. Niivõrd vahvalt ja ootamatult mõjuvad nad metsatukas.

Mõte saab teoks järgnevalt: ideekavanditest valib auväärt žürii välja parima ja see töö tehakse valmis kogu kursusega. Ehitamisaeg on napp: vaid kümne päeva jooksul tuleb ehitusplats ette valmistada, projekteerida, ehitada ja tekkivad probleemid lahendada. Tänavu töötasid 13 tudengit vahetustega. Ja valmis said.

Jaan Tiidemann, arhitekt ja õpilaste kohapealne juhendaja, vaeb kaalutletud pilgul kuuest varjualusest koosnevat ansamblit. "Siin enne laiunud võsale on see projekt halvasti mõjunud," teatab mees. "Üksiku metsamajakese asemel on nüüd tiheasustusega asum."

Tugev idee. Ja kuigi Tiidemann laiendab muigelsui arutelu kvaliteedile, mõtiskledes, kas valminud väikevorme peaks tituleerima pargiks või rahulaks, on ka kuus aastat tagasi valminud objekt heas korras. Tuues sisse võrdluse nii mõnegi buumiajal valminud hoonega, on siin tegu lausa ehituskunsti tipptasemega.

"Tänavusel tööl oli tugev idee. Hea, et teostades ei ole see kuhugi kadunud," kiidab Tiidemann. "Esimest korda loodi ehitades korralik drenaažisüsteem. Objekt on keeruline. See on arhitektuuritudengile hea õppetund, et ta tulevikus nii keerulisi objekte ei plaaniks. Samas tõestab tulemus, et hea tahtmise juures on kõik võimalik."

Vahva idee ühendab ka varasemate aastate töid, ükskõik kas materjaliks on vineer, ristkihtpuit või laud.

Mõnda ideedest on üritatud isegi praktilisse kasutusse võtta: "Algselt mõeldi, et näiteks "Giik" võiks sobida kohaliku bussiootepaviljoni asemele, aga otsustajad jõudsid pärast projekti nägemist arusaamisele, et selleks otstarbeks ta ei passi," muigas Puuinfo juht Märt Riistop.

Kujutluspilt Pedaspeal uljalt kiikuvaist kohalikest memmekestest näib tõesti pisut ulmeline. Samas - praegu tuleb vihma käes oodata. Allakirjutanu eelistaks kindlasti "Giike".

Varingu nime kandev väikevorm on valmistatud ristkihtpuidust.

"Ristkihtpuit toimib siin paremini kui vineer," sõnab Puuinfo juht Märt Riistop.

Tegijate sõnutsi osutus ehituslikult keerulisimaks vundamendi rajamine, sest soine maa oli ebastabiilne. Raskustest saadi siiski üle.

Algselt oli "Varing" planeeritud suuremana. "Et raha materjaliks oli kolmandiku võrra vähem kui originaalprojekt nõudnuks, tuli objekt kolmandiku võrra väiksem. Klapib praeguse ajaga," viskavad kohalviibijad nalja.

Kultuurkapitali kiitmast siiski ei unustata: ilma nende toetuseta oleks vahval projektil tõenäoliselt kriips peal olnud.

"Varingu" autor Juhan Kangilaski tutvustab idee filosoofilist tausta. "Mõnikord ei taha me varjualust enda peale ja proovime selle ära lükata. Kõnealune objekt on aga viimasel hetkel siiski fikseerunud ja pääsenud kummuli kukkumisest. Vahest polnud otsus see endalt heita siiski lõplik," kirjeldab ta.

Puuinfo juht Märt Riistop lausub, et tegelikult ta maailmas teist säherdust projekti ei teagi. "Tehakse küll, aga tavaliselt püstitatakse objektid vaid ajutiselt, seejärel lammutatakse. Siin saavad nad tänu Jaan Tiidemanni lahkele loale rahulikult seista."