Esmalt Silicon Valley, siis Shanghai

Riskikapitalistid toetavad ideede elluviimist. Maailma IT-keskusesse esinduse loomine ei tulnud ootamatult, sest TTÜ on seal juba mõnda aega pikaajalist suhtevõrgustikku ehitanud. Kolgi kinnitusel sõlmiti esmalt leping Berkeley Ülikooliga ning läbirääkimised on pooleli ka Stanfordi Ülikooliga, mis mõlemad kuuluvad maailma ülikoolide esikolmikusse.

2007. aasta lõpust alates asub Silicon Valleys ka EASi esindus, mis on aidanud Eesti ettevõtetel USAs kasulikke kontakte luua.

TTÜ esinduses asub esialgu ametisse kolm professorit, kes hakkavad koostöös sealsete firmadega teadusprojekte arendama. Kontor, kust sai kunagi hoo sisse Google'i edulugu, leiab kasutust mitmel viisil. TTÜ esinduses hakkavad igal nädalal kogunema riskikapitalistid, kes juba praegu investeerivad suurtesse IT-firmadesse ning otsivad rahastust vajavaid põnevaid ideid. "Kui mõnel meie õpilasel või teadlasel on oma ettevõtlusidee, siis saavad nad sinna sõita ja oma idee ette kanda," tutvustas Kolk uusi võimalusi. Tema sõnul aitab see kaasa TTÜ soovile, et nii teadlased kui ka üliõpilased tegeleksid aina rohkem ettevõtlusega.

Mõnekümne teadustöö tegija asemel sada. Praeguseks on Ränioru piirkonda saadetud juba mitukümmend tudengit ja professorit, kes seal õpivad või firmade juures teadusprojektide kallal tööd teevad. "Mingil hetkel tahame rääkida umbes sajast inimesest," rääkis Kolk eesmärkidest.

Lisaks loodetakse USAst leida väärt tegijaid, kes jagaksid oma teadmisi ka Eestis. Kui praegu on TTÜ nimekirjas sada välisõppejõudu ja -teadlast, siis aastaks 2015 tahab ülikool nende arvu kolmekordistada. "Meie haridus- ja teaduskvaliteet teeb reaalse sammu edasi," lubas Kolk.

TTÜ tegutsemine peaks leevendama ka IT-sektori tööjõupuudust. Suvel avaldas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit uuringu, mille järgi vajab IT-sektor kohe 1745 ning kolme aasta jooksul koguni kuni 6500 spetsialisti.

Liidu president Taavi Kotka ütles toona, et Skandinaavia paljud suurfirmad on mõelnud oma arenduskeskuse Eestisse kolimise peale, aga me ei suuda nende vajadusi rahuldada. Vajalike töötajate leidmisel võiks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori lisandväärtus kolme aastaga 267 miljoni euro võrra kasvada, väitis Kotka.

Kui siiani on seatud kahtluse alla Eesti ülikoolihariduse kvaliteet ja vastavus ettevõtete ootustele, siis välismaalt hangitav lisajõud peaks ka õppurid targemaks tegema. "Üliõpilased tahavad olla kindlad, et kui õpivad midagi, siis on haridus tööandja silmis väärtuslik. Mis saaks olla veel parem garantii, kui arendame õppekava koos firmaga välja ja pärast lõpetamist siirduvad tudengid ettevõttesse tööle," rääkis Kolk.