Pangad tahavad Euroopa Liidult abi

Pankurid loodavad, et Euroopa saab luua piisavalt tugevad turvamüürid pangandussüsteemi ümber ja et teised euroala riigid ei nakatuks Kreeka võimalikust maksejõuetusest, kirjutas Reuters. Selline oli Reutersi ajakirjanike mulje IMFi ja Maailmapanga konverentsilt.

"Otsene finantsrisk Euroopa pangandussüsteemile on ekstreemselt juhitav," ütles Citigroupi juhatuse esimees Vikram Pandit. "Kuid milline on kaudne mõju? Te näeksite massiivset nõudluse šokki. Te peaksite ootama mõningast mõju SKP-le, kui toimub nõudluse šokk, mis oleks piisavalt oluline, ja see mõjutab äri."

"See on väga pessimistlik," ütles ühe kommertspanga juht. "Me peame valmistuma Kreeka maksujõuetuseks. Ma ei usu, et see on kõige tõenäolisem stsenaarium, kuid me peame olema valmis."

Erakõnelustes rääkisid pankurid, et võivad saada 60-80 protsenti kahjumit Kreeka valitsuse võlakirjade maksujõuetuse korral. Sellel baasil oleksid nad valmis uuesti läbi rääkima paremat tehingut kui 21protsendine kahjum, mis lepiti Kreekaga kokku juulis, kui see vähendaks Kreeka maksujõuetuse riski.

Oodatakse, et EFSFi fond saaks kapitaliseerida Euroopa panku. "Ma usun strateegiasse, et Euroopa otsustajad püüavad osta natuke lisaaega - mõne nädala või kuu, et saada EFSF nii kaugele, et see Euroopa abifond lisaks operatiivset võimekust ja saaks rekapitaliseerida Euroopa finantsinstitutsioone," ütles endine IMFi ametnik Domenico Lombardi.

Mulle jääb mulje, et EFSF ja ESM peavad näitama, kes ja kui suurelt võtavad sisse Euroopa perifeeriamaade võlgade kahjud ja pankade rekapitaliseerimise kulud.

Saksamaa tahab, et pangad kannataksid, pangad väga kannatada ei taha ja kui nad seda teevad, peavad maksumaksjad selle eest pankade kapitaliseerimise kaudu tasuma. Garantiid võivad muutuda täiesti reaalseteks rahalisteks kohustusteks, räägitakse EFSFi 1-2 triljoni euroni suurendamisest.