Vene uurijad harutavad Eesti kaudu punutud skeeme

Äripäev kirjutas 2007. aasta kevadel, kuidas Eesti-Vene piiril jäi miljonite eurodega vahele keegi Igor Perepetš. Juhtumist hakkas hargnema seni suurim teadaolev Eestiga seotud ja Bulgaarias kohtusse jõudnud rahapesu uurimine. Ajaleht Kommersant kirjutas üle-eelmisel nädalal, et Venemaa juurdluskomitee andis kriminaalasja edasi Peterburi uurijatele. Skeemi taga seisab uurimise andmetel Elena von Messingi (varem Jelena Skorodumova, tuntud ka hüüdnime Pomidorihha järgi) äripartner Dmitri Abramkin.

Väidetavalt kuulusid kampa veel Peterburis asunud ja tegevuse lõpetanud VEFK panga (Bank of East-European Finance Corporation) raamatupidaja Ljubov Stetskaja ja teised "kindlaks tegemata isikud VEFK juhtkonnast".

Venemaal uuritavas skeemis osales ka Perepetš, kes 2007. aasta jaanuaris võttis Eesti firma OÜ Instmark kontolt välja üle 6 miljoni euro sularaha, millega tabati ta Eesti-Vene piiril Ivangorodis. Kommersandi artikli kohaselt Perepetš mitte ainult ei võtnud süüd omaks, vaid sõlmis uurijatega ka kohtuvälise koostööleppe.

Eesti firmasid kasutati ära. Uurimise kohaselt muutsid kurjategijad mitme aasta jooksul panga kaudu sularahaks 1,2 miljardit rubla (ligi 28 miljonit eurot). Raha saadeti pangaülekannetega välismaale, aga tagasi Peterburi toodi üle Eesti piiri juba sularaha. Äripäev on kirjutanud, et sularaha kättesaamiseks kasutati Eestis heauskset valuuta- ja maksevahenduse firmat AS Tavid, samuti kontosid Sampo Pangas.

Eestis lõppes sama seltskonna rahapesukahtlusega seotud kriminaaluurimine mullu detsembris. "Välisriikidega koostöös ei õnnestunud tuvastada kuritegusid, mille toimepanemisest rahalised vahendid pärinesid, ning Eestis ei esinenud ka muude kuritegude tunnuseid," nentis riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Teisisõnu ei õnnestunud Eesti uurijatel tuvastada raha kuritegelikku päritolu.

Venemaal käiva uurimise raames on kõigile asjaosalistele esitatud süüdistus ebaseaduslikus pangategevuses. Von Messing ajalehe Kommersant andmetel oma süüd ei tunnistanud, Abramkin tunnistas süüd osaliselt. Kõiki süüdistusi eitav endise VEFK raamatupidaja teeb väidetavalt uurijatega aktiivselt koostööd.

Abramkiniga on Eestis seotud kolm firmat - OÜd Instmark, Sevenert ja Montevalle. Vaatamata vahepealsele uurimise alla sattumisele tegutsevad firmad vormiliselt edasi ja on esitanud isegi eelmise aasta aruande. Aktiivset majandustegevust firmadel mullu siiski polnud. Instmarkil ja Sevenertil oli 2006. aasta aruande järgi nõudeid Tavidi vastu ehk Tavidi kaudu tehti suuremahulisi valuutavahetustehinguid. Ettevõtted on registreeritud ühte korterisse Tallinnas Keemia tänaval.

Augustis õnnestus Venemaa nädalalehel Naša Versija na Neve intervjueerida Elena von Messingit, keda seostatakse rahapesuga Bulgaarias. Skeemidesse oli kaasatud ka Eesti. Soome kodakondsusega ärinaine väidab, et tema südametunnistus on puhas ning et tema ja Dmitri Abramkini jamades on süüdi hoopis Vene allilma autoriteetideks peetavad isikud.

Järgneb väljavõte Venemaa nädalalehes Naša Versija na Neve ilmunud intervjuust:

Väidetakse, et nii Teie ise kui ka Teie teine abikaasa Andrei Hlojev olite tihedalt allilmaga seotud? Kuidas? Mina ei ole kohtulikult karistatud. Sergei, olgu muld talle kerge, oli ka seaduse silmis puhas (Elena von Messing on abielus olnud Sergei Skorodumoviga, kes on surnud - toim). Andrei on sõjaväelane, käis Lõuna-Osseetias.

Ent on kirjutatud, et Soomes oli Teil probleeme maksuametiga. Samuti olite Bulgaarias koos äripartner Dmitri Abramkiniga vahi all rahapesu süüdistusega. Nendes operatsioonides olevat osalenud ka Eesti firma Tavid. Soomes ei ole mul maksuprobleeme olnud. Tavid on suurim Baltimaade valuutavahetuse ja kullaga tegelev firma. Tavidi esindus töötab ka Bulgaarias ning õiguskaitseorganitel nende vastu pretensioone ei ole.

Mis puudutab aga minu ja Dmitri probleeme, siis nende taga seisab meie partner, Bulgaaria võrkpalliklubi president Georgi Georgijev. Ta võttis meie kontolt tulevase kasumi tagatisel välja 1,2 miljonit eurot ja kui me avaldasime pahameelt, lubas ta meie elu kibedaks muuta. Nii see asi tekkiski. Mina veetsin pool aastat eeluurimisisolaatoris, Dmitri üheksa kuud. Praegu on asi Sofia linnakohtus.

Millist osa etendas Velitško (Aleksei Velitško, hüüdnimega Pelikan, on Vene meedia andmetel üks Peterburi allilma autoriteete - toim)? Velitško tegeles sularaha toimetamisega Eestist Venemaale. Sealjuures Abramkin nõudis kõikide tollireeglite ja formaalsuste täitmist, aga Velitško püüdis tekitada probleeme, et saaks jätta suures koguses raha enda kätte, veeretades süü kellegi teise kaela. Lõpuks see tal õnnestus.

Kuidas see juhtus? Abramkin rääkis, et 2. veebruaril 2007 helistas talle Velitško ning vihjates sellele, et kulleril lõppes viisa, palus, et 6,5 miljonit eurot tooks Tallinnast Ivangorodi keegi teine. Dmitri palus seda teha Perepetšil, kes läbis edukalt Eesti piiripunkti, kuid Venemaa poolel korraldati talle provokatsioon.

Nagu kord ja kohus, andis Perepetš inspektorile täidetud tollideklaratsiooni kahes eksemplaris. Inspektor ütles, et üks lehtedest on servast katki ja Perepetš peab selle ümber kirjutama. Auto koos rahaga kästi aga ajada mõni meeter edasi, et see ei segaks. Kui Perepetš kirjutas deklaratsiooni ümber, kutsuti ta kontorisse ja hakati vormistama protokolli valuuta sissetoomise reeglite rikkumise kohta. Inspektori palvel edasi aetud auto sõitis tollitsoonist välja ja raha oleks nagu ebaseaduslikult riiki toodud. Kohale kutsuti miilits ja erirühm. Auto viidi lisaülevaatusele, kus võeti kotist välja ainult pool miljonit eurot, mis ka fikseeriti protokollis. Olles šokis, ei märkinud Perepetš protokollis, et kotis pidi olema veel 6 miljonit, kuigi tema deklaratsioonis oli kirjas kogu summa,

Abramkin, kellele Perepetš jõudis helistada, võttis advokaadi ja tuli Kingisseppa. Velitško oli juba seal, rääkis pidevalt telefoniga, nimetas mingeid nimesid - käitus nii, nagu püüaks asja lahendada. Pärast teatas ta Perepetšile, et selleks, et asi ei jõuaks kohtusse, tuleb temale maksta miljon eurot. Järgmisel päeval andis Abramkin Velitškole 300 000 eurot, siis aga veel pool miljonit, kuid too nõudis rohkem. Mõistes, mis toimub, asus Abramkin asja ametlikult lahendama. Perepetš läks Kingissepa tolli ja ütles, et autos peab olema veel 6 miljonit eurot ning nõudis auto uut läbivaatust. Raha leiti, kuid sai selgeks, et see taheti ära varastada. Perepetšile kirjutati välja trahv, asi summutati, kõik muud asjaosalised aga pääsesid - selgus, et videokaamera, mis filmis salakaubavedu oli välja lülitatud. Fotod poole miljoni euro konfiskeerimise kohta aga kadusid jäljetult.

See ajas Velitško marru. Juhtunust sai teada Eesti pool, kes arestis Abramkini ja Perepetši pangakontod. Siis otsustaski Velitško meelitada enda poolele Londi (Lont on Vene ajakirjanduse järgi Loode-Venemaa üks autoriteetsemaid "seaduslikke vargaid" Andrei Beljajev-Voznesenski - toim). Ta tahtis delegeerida raha saamise Abramkinilt Londile, siis aga teatada, et varas jättis kogu raha endale, saades seejärel Londist oma miilitsasõprade abil lahti. Nagu näete, pandi Lont trellide taha.