Kreeka mängib tulega

Tähendab see ju seda, et kui kreeklased uued pensionikärped ja koondamised maha häälevad, laguneb koost kogu läinud nädalal vaevaliselt sündinud kriisilahendus, mille kõik osad - abi Kreekale, pankade rekapitaliseerimine ja tulemüürid euroala teiste riikide ümber - on omavahel seotud.

Ootamatu pöördega on kasvanud risk, et Kreeka kriis väljub kontrolli alt. Kreeka jätkamine euroalal on taas suure küsimärgi all.

"Kreeka peaministri otsus oli ootamatu," möönis Äripäevale eile peaminister Andrus Ansip, kuid ei hakanud oletama, mida see kõik võiks kaasa tuua. "Tegemist on Kreeka siseriikliku protseduuriga, mida teise riigi peaministril ei ole sobilik kommenteerida. Kõik abivajavatele riikidele antavad laenud on rangelt tingimuslikud ning loomulikult on kreeklaste endi toetus reformide õnnestumiseks oluline," jäi ta kidakeelseks.

Millised oleksid referendumi "ei" tagajärjed, on raske prognoosida, nentis eile reitinguagentuur Fitch. Kuna aga kokkulepe Kreeka uue abipaketi üle sündis väga vaevaliste kõneluste tulemusel, ei pidanud agentuur veel üht kokkulepet enam tõenäoliseks, millega suureneb Kreeka kontrollimatu pankroti tõenäosus.

See kujutab endast tõsist riski euroala finantssüsteemi stabiilsusele.

"Lehmani stiilis kontrollimatu pankroti oht on kasvanud," nentis Joh.Berenberg Gossler & Co peaökonomist Holger Schmieding. "See tõstab uut tormi finantsturgudel ja suurendab euroala majanduslanguse riski."

"Kui referendum tagasilöögi annab, võib see tähendada, et ka teised euroala riigid ei tunne enam kohustust ka oma lubadusi täita. Nii ei saa Kreeka enam euroala liikmeks jääda," ütles Euroopa juhtimis- ja tehnoloogia kõrgkooli president Jörg Rocholl.

Eile kõneles Kreeka peaminister George Papandreou Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga ning täna sõidab ta Cannes'i, et enne G20 riikide tippkohtumist ELi liidritega kriisinõu pidada.

Uuesti Kreeka ja euroala kriisilahenduse suhtes süvenenud ebakindlus suurendab muu hulgas riski, et Hiina, mis kaalub võlakriisis Euroopale appi minemist, kuid ei taha oma rahva rahaga ülemäära suuri riske võtta, võib eelistada eemale jääda.

Kreeka peaministri otsus tuli ilmselt poliitilist ja ka majanduslikku reaalsust arvestades. Abipakett sellisena ju rahvale rõõmu ega rahuldust ei paku ning pole ta ka selline, mis Kreeka mured lahendaks. Kreeka saaks lähiajal küll oma kohustusi täita, kuid võlakoorem jääks ikkagi nii suureks, et majanduskasvu peatsest taastumisest ei saaks juttugi olla. Seepärast on inimlikult arusaadav, et peaminister tahtis enda isiklikku vastutust vähendada ja seda jagada. Otsuse kõige vahetumaks tagajärjeks oli turgude kukkumine punasesse tsooni ja järjekordne pettumine Euroopa otsustamisprotsessis, pettumine eurotsoonis. Retsessiooniohus olevale Euroopa majandusele sellist negatiivset uudist küll vaja ei olnud, sest selle mõjul usk majanduse taastumisse ja Euroopa võimekusse oma probleeme lahendada vähenes veelgi.

Arvan et ratsionaalsest küljest on nii Kreekal kui ka eurotsoonil nüüd valida õudse lõpu või lõputa õuduse vahel. Kreeka abipaketile öeldud "ei" peaks minu arvates endaga kaasa tooma Kreeka pankroti. Mis aga puutub teistesse riikidesse, siis riikide koostöö, sealhulgas abistamine, tugineb minu arvates sellisele arusaamale, mis ütleb, et kohustused on täitmiseks.