Pajula nõustub plangul kirjutatuga: olukord on s**t

Järgneb Hardo Pajula vastus päevaküsimusele:

Sõnastamise poole pealt tundub Financial Timesi ajakirjaniku Gideon Rachmani pakutud „ängi ajajärk“ mõnevõrra täpsem (1991–2008 oli tema järgi optimismi ajajärk).  Sel aastakümnel hakatakse otsima lahendust varem kuhjunud probleemidele nii eurotsoonis, kogu Euroopa Liidus kui ka maailma finantsarhitektuuris tervikuna. Kui need esialgu ängistust tekitavad valikud lõpuks mingi uue korra tekkimiseni viivad, siis oleks alanud aastakümmet ju ülekohtune kadunuks nimetada.  Me peame pigem lootma, et see loob vundamendi uuele, kümmekonna aasta pärast algavale optimismi ajajärgule. Kunstiinstituudi krundi plangult võib lugeda, et „Olukord on s**t, aga see on meie tuleviku väetis.“  See on veel kõige paremini öeldud.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde hoiatas, et Euroopa kriisi tõttu võib maailmamajandust ees oodata kadunud aastakümme. Ta märkis Hiinas, et Euroopa võlakriis on tekitanud ebakindlad väljavaated kogu maailma majandusele. Ühtlasi kutsus ta Hiinat üles viima oma majandus tasakaalu. Äripäeva päevaküsimus on kas käesolev kümnend jääb kaotatud aastakümneks?