Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arco omanik: meie ei põgene

    Arco Vara nõukogu esimees ja ettevõttes suurimat osalust omav Richard Tomingase nendib intervjuus, et vigu on tehtud omajagu.

    Arco Vara juhtide praegune põhieesmärk on hoolitseda, et käimasolevate projektide finantseerimine jätkuks ja nende abil saaks kahjumist välja rabeleda. Tominga laual on olnud ka erinevaid kapitali kaasamise võimalusi. "Mure raha pärast on kogu aeg. Aga seda olukorda me kindlasti väldime, et raha lihtsalt otsa saab," kinnitab ta.
    Eilne Äripäev kirjutas, et Arco Vara on nelja aastaga kulutanud aktsiaemissiooniga investoritelt kaasatud miljard krooni, võtnud sisse suuri kahjumeid oma varade odavmüügi tõttu ja poolaasta seisuga rahast pea lage.
    Intervjuu Arco Vara ühe suurima aktsionäri ja nõukogu liikme Richard Tomingasega.
    Arco Vara on pidanud senimaani kahjumit vastu võtma. Millal numbrid roheliseks muutuvad? Selle nimel, et need numbrid jälle roheliseks muutuksid, me iga päev tööl käime ja pingutamegi. Ega me seda punast numbrit sinna joone alla spetsiaalselt ei tekita. Eks siin on küsimus nii turuolukorras kui ka teistes asjaoludes.Arco Vara on tegelikult algusest peale vähe valesti üles ehitatud. Lühiajalise rahaga on mindud tegema pikaajalisi projekte. Sellest tingituna tulebki nüüd ettevõte samm-sammult täiesti ümber profileerida. Kui oleks mingi kommertspank meile appi tulnud ja kaasa aidanud, siis me oleksime juba palju paremas seisus. Kuna ettevõte oli võtnud laenu väga erinevatelt laenuandjatelt, ka võlakirjaturult, siis nende kõigiga kokku leppida oli äärmiselt raske. Praktiliselt võimatu.
    Teie kaasaktsionär Toomas Tool on öelnud, et te läksite koos teiste ettevõtte omanikega 2007. aastal börsile aktsiaid müüma, et "loll raha" turult ära korjata. Miks te selle IPO tegite? Täiesti ausalt - kommertspangad… (paus). Tegelikult meid pandi ka pankade poolt fakti ette, kuna laenumahud olid väga suured. Omakapitali osa oli väga väike ja elavat raha tuli väga vähe. Kui vaadata perspektiive, mis oleks ilma selleta olnud, oleks need olnud väga lühiajalised ja kurvad. Et see oli praktiliselt ainuke väljapääs olukorrast.Tuli võtta suund uutele lahendustele, sest samamoodi jätkata ei saanud. Lühiajalise võlaga oli mindud tegema pikaajalisi projekte. Võtame kas või Tivoli (Arco ootab seal ehitusluba - toim) - 251 miljonit krooni. Seda tehti lühikese rahaga. Osaliselt võlakirjadest, osaliselt SEB laenust. Praeguseks on see laen tagasi makstud, aga see kõik on ka millegi arvel toimunud, sest ega siis õhust ja armastusest saa maksta.
    Samas oli Arco Vara IPO 2007. aastal väga edukas - kaasasite ligi miljard krooni. Mille peale see raha kulus?Seal on oluline vahe, kas see raha kulus ära või läks kuhugi sellisesse kohta kinni, kuskohast ei olnud võimalik seda nii kiiresti kätte saada. Sellest miljardist ainuüksi 80 miljonit läks kapitali kaasajale ehk siis SEB Enskildale. Bulgaariasse pandi üle 300 miljoni krooni. IPO käigus antakse ju väga selgeid lubadusi. Üks meie lubadus oli suunata tegevus Baltimaadest jõuliselt välja uutele arenevatele Ida-Euroopa turgudele. Too aeg olid need ikkagi hitt number 1.Tagantjärele vaatad, et äkki oleks pidanud hoopis laene tagasi maksma. See on hea tarkus küll - aga need otsused ja tehingud tehti tolleaegses parimas teadmises. Plaanide järgi oleks sealt pidanud raha tagasi tulema kahe aasta jooksul ehk 2009 sügisel, aga neli ja pool aastat hiljem me nendime, et oleme olukorras, kus loodame poole aasta või aasta pärast sealt raha tagasi saama hakata.Oleme ka suurel määral laene tagasi maksnud. Alustasime miljard kuuesaja miljoni pealt umbes. Nüüdseks on meil jäänud bilanssi laenukohustusi ligikaudu 28 miljoni euro eest (438 miljonit krooni, kokku on Arcol kohustusi poolaasta seisuga 39,5 miljonit eurot - toim). Väga suur tükk laenu on ära makstud.Otsused, mille tulemusena 2007. aastal IPOsse mindi, on vastu võetud oluliselt varasematel aegadel ja need otsused tingisid selle tulemuse. Oli vaja lühiajalisi laene tagastada, oli vaja võlakirjasid tagastada ja selleks oli vaja ka kapitali kaasata.Teine aspekt, mis veel oli - kogu Arco Vara struktuur oli valesti üles ehitatud. Esiteks olid üüratult suured üldhalduskulud. Juhtimine oli väga keeruline ja väga kulukas. Inimesi töötas üle 600. Nüüdseks on järele jäänud üle 100. See oli väga kulukas süsteem. Ümberhindluste arvel tekkinud kasumist maksti sularahalist boonust ja preemiat välja. See ei saanudki olla väga jätkusuutlik. Nii kui sattus turmtule alla ümberhindlus kui selline - nii kukkus kogu süsteem kokku.
    Poolaasta seisuga oli arvel 2,2 miljonit eurot. Kas sellist muret ei ole, et ettevõte rahast täitsa tühjaks jookseb? Mure raha pärast on kogu aeg. Aga seda olukorda me kindlasti väldime, et raha lihtsalt otsa saab. See on ka üks meie prioriteete -raha vabastamine, et likviidsust oleks. Et saaks edasi minna nende projektidega, mis praegu töös on ja mis lubavad uut raha genereerida. Ega seisvat ladu ei saa müüa. Pooleliolevat ehitust ei ole võimalik müüa. Tühja krunti veel, aga pooleliolevat ehitust on väga raske müüa. Nii et kui sa ikkagi tahad sealt raha kätte saada, siis sa pead selle tahes tahtmata lõpuni ehitama.
    Kas peate hakkama lisakapitali kaasama? Me oleme aeg-ajalt kohtunud teiste aktsionäridega -ka Arvo Nõgese ja Toomas Tooliga. Tooliga veel üsna hiljuti ja oleme neid teemasid arutanud. Oleme Toolile pakkunud kohta ka nõukogus, et ta võtaks kaasvastutust ja tooks siia oma oskusteavet. See, mis ta tegelikult ju Silvano Fashion Groupiga korda on saatnud, on muljetavaldav. See ei saa juhuslik olla. Me ei ole saanud praeguseks veel konkreetset vastust.
    See on ju suur pööre teie suhetes Toomas Tooliga?Noh, see on ju meeldiv muutus. See, et me suhtleme ja üritame vastastikku sobivaid lahendusi leida, loob tegelikult eeldused muutusteks. Enne seda ei ole isegi seda eeldust olemas. Praegune kohtuasi on näidanud ju seda, et prokuratuuri süüdistused pole vähemalt teise astmeni paika pidanud ja pole alust arvata, et ta manipulatsioonidega tegelenud oleks. Aga see selleks - eelkõige on küsimus selles, et ta on tõestanud ennast avaliku ettevõtte omanikuna, olles seal ettevõttes juhtrollis. Järelikult ta suudab ettevõtte august välja tuua ja uutel alustel tööle panna.
    Mis Te Toomas Tooli nõutud erikontrollist arvate? Erikontroll on esiteks iga aktsionäri õigus, kui tal jääb midagi segaseks või arusaamatuks. Ma möönan, et alati on võimalik börsiteateid ja info levitamist paremini teha. Need tehingud ja toimingud, mille kohta erikontrolli küsimused laekusid, ei ole tegelikult standardolukorrad, sest erinevate osapooltega on erinevad lepingud sõlmitud. Paraku on nii, et ka teisel osapoolel, kes on ostnud meie käest vara, on õigus nõuda konfidentsiaalsust ja avalikkusele ei ole võimalik esmase hooga kõiki asjaolusid selgitada.Samas sai audiitor meie käest kogu informatsiooni kätte, tutvus lepingutega ja pidi meie arusaamist mööda andma hinnangu, kas tehingud on korrektsed. Ühtegi märkust meile ei tehtud. Vastupidi - me oleme isegi kaugemale läinud ja erikontrolli vastustes andnud juhatuse hinnanguid samuti kaasa, miks üks või teine tehing sai selliselt tehtud.
    Enamik välja toodud tehingutest on toonud kahjumi ja enamik on tehtud seotud osapooltega. Miks? Esiteks oli see, et me võtsime kõigepealt neile tehingutele Rimessi audiitorbüroo hinnangu, mis arvestas kõiki asjaolusid. Teiseks on sellises majandusolukorras, kus me too hetk olime, võimalike ostjate hulk niigi piiratud. Oluline on veel seda märkida, et suletud ettevõtet saab osta kõrgema hinnaga juhul, kui on väga täpselt reglementeeritud aktsionäride omavaheline suhtlus - näiteks kes, keda, millal ja mis tingimustel võib välja osta või kaasa müüa? Selliseid lepinguid meil üldjuhul ei ole olnud.
    Ja see on siin teie enda viga? Ma ei ütleks küll viga… (paus). Aga nüüd tagantjärele vaadates oli see tegemata töö. See lõi sellise olukorra, kus teine osapool sai hinda alla suruda. Me tegelikult ju pakkusime laiemale ringile nende osaluste müüki, aga ühtegi tõsiseltvõetavat pakkumist ei tulnud. Peale nende, kes olid juba osanikud.Teine aspekt on see, et kuidas nüüd hinnata - olid need head või halvad tehingud? Praegu näiteks Meloni kaubanduskeskus Estonia pst 1 toodab rahavoolist miinust. See tähendab seda, et me peaksime sinna iga päev peale maksma. Samamoodi toodab TOP iga päev miinust.
    Kuidas on praegu suhted võlausaldajatega, pankadega? Me oleme võtnud suuna sellele, et võlausaldajaid oleks laua ümber vähem. Praegu olemegi väljumas SEB pangast. Swedbankis me ei olegi, kuigi meil on Swedbankiga väga head suhted tekkinud, kuna nad otsivad meiega koostööprojekte. See on suuresti nende praeguse juhtkonna initsiatiivil. Inimesed vahetuvad pankades, suhtumised muutuvad. Ega nende suhtumine meie vastu pole kogu aeg positiivne olnud. Ju siis on ka see midagi väärt, et me oleme vähemalt ellu jäänud.
    Jääte siis ka? Selge eesmärk on loomulikult tulla sealt joone alt välja. Tahtlikult keegi seda miinust ei tekita siin. Eesmärk on struktuur uuesti üles ehitada. Struktuur oli ajale jalgu jäänud - liiga suureks paisunud, liiga suured halduskulud, liiga suured laenud peal ja liiga lühikesed laenud võrreldes projektide elueaga.Kui saaks praegu teha nii, et vajutad delete-nuppu ja hakkad otsast peale, siis teeks paljud asjad teistmoodi. Aga nii ei saa ja meil on see vana taak kaelas.Ja meie Hillariga (Arco Vara üks tuumikomanikest ja nõukogu liige Hillar-Peeter Luitsalu - toim) ning kogu juhtkonnaga oleme otsustanud sellelt laevalt mitte põgeneda, vaid üritada seda laeva juhtida nii, et ta ühel päeval saaks täitsa iseseisvalt vee peal seista ja korralikult sõita. Kõiki abinõusid ja nõuandeid, mis on meile antud, üritame arvesse võtta. See ei ole ainult meil siin pimedas toanurgas tehtud otsused. Me ikkagi oleme avatud kõikidele ettepanekutele, ükskõik kuskohast ja kelle käest need tulla võiksid. Ja me loodame, et ka teised aktsionärid tahavad rohkem kaasa lüüa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Balti börsid kolmapäeval tõusid
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Eesti saab Euroopa Liidust 83 miljonit energiainvesteeringuteks
Rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul saab raha investeerida taastuvenergia arenduste kõrval ka tööstuste ja ettevõtete energiasäästu. Kogu paketi Eestisisest jaotust hakkab valitsus arutama lähinädalate.
Rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul saab raha investeerida taastuvenergia arenduste kõrval ka tööstuste ja ettevõtete energiasäästu. Kogu paketi Eestisisest jaotust hakkab valitsus arutama lähinädalate.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.