Majanduskasvu peamine allikas on olnud eksport, kuid sellel aastal on stabiilselt tõusnud ka sisenõudlus. Samas peab järgmise aasta plaane tehes olema konservatiivne.

Ministri sõnul on viimase paari aasta jooksul Eesti ettevõtted oluliselt parandanud oma konkurentsivõimet ja riigi rahanduslik olukord on stabiilne, mistõttu majanduse struktuur on oluliselt tugevnenud. Siiski on ebakindlus maailma majanduses viimastel kuudel järsult kasvanud ning hirm uue languse ees märkimisväärne. “See on kandunud Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustundesse, mis avaldab mõju ka Eesti ekspordiväljavaadetele. Ekspordi kasvukiiruse kahanemine võib vähendada nii investorite, tootjate kui tarbijate kindlustunnet ja pidurdada sisenõudluse kasvu,” ütles Ligi.

“Kuid erinevalt 2008. aastast pole neid negatiivseid mõjusid võimendamas kodumaised makromajanduslikud tasakaalustamatused: kiire laenukasv, kiire inflatsioon ja suur jooksevkonto puudujääk. Nii investeeringute kui ka sisetarbimise tase on võrreldes kriisieelse ajaga märksa jõukohasem ning ei toimu enam laenuraha arvelt üle oma jõu elamist.”

Ligi sõnul annab oma panuse investeeringute taastumisse ka valitsussektori investeeringud, mis tasandavad riske välismajanduses, elavdades sisenõudlust ja soodustades töökohtade loomist.

Eesti majanduskasv jätkub ka järgmistel aastatel, kuid mõnevõrra aeglasemas tempos. Eestil on võrreldes ülejäänud euroalaga selleks märgatavalt parem lähtepositsioon - seda kinnitab eeskätt riigi rahanduse seis, kuid ka ettevõtete kohanemine on olnud edukas.

Autor: 1706-aripaev