Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Autofirma juht: autokaubanduses on tugev tõusutrend

    Eesti majandus muutus kriisiaastatega efektiivsemaks ja ega autokaubandus ning autode teenindusettevõtted ole sellest reeglist kõrvale jäänud, põhjendas Info-Auto ASi Tartu esinduse direktor Jaak Väärsi tõusutrendi autokaubanduses.

    „Ka meie sektoris on majandamise efektiivsus ja kulude kontroll hoopis teisele tasemele jõudnud ja see on müügitõusu üheks põhjuseks,“ ütles Väärsi. „Teiseks ilmselt see, et kuna vahepeal oli autokaubandus maas, siis nüüd, seoses majanduse väikse ärkamise ja esimese kriisiohu näiva möödumisega on tekkinud järjest suurenev vajadus autode järele. Nii üksikisiku kui ka ettevõtte tasandil on aru saadud, et ega tegelikult siiski ilma autota ei saa.“
    Statistikaamet avaldas täna ettevõtlussektori selle aasta III kvartali tulemused. Ehkki ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid tänavu III kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, muutub kasvutempo aeglasemaks ja aeglustumise peamine põhjus on järjest paranev võrdlusbaas. Kõige enam mõjutas ettevõtlussektori kogukasumi kasvu kaubandus, kus kasum kasvas aastaga 43 protsenti. Kaubanduse kiiret kasumikasvu mõjutasid põhiliselt jaekaubanduse ja mootorsõidukite müügiga tegelevad ettevõtted.
    Jaak Väärsi kinnitusel on kogu Eesti autoturu müügikasv olnud väga jõuline. „Sama seis on ka Lätis ja Leedus,“ lisas ta. „Praegu täidetakse paljuski tühemikku, mis mõne viimase aastaga tekkinud on.“
    Väärsi sõnul oli Eesti autoturu tipptase 2007. aastal. „2009. aastal jäi sellest järele alla 30 protsendi ehk alla kolmandiku ja selline seis püsis ka 2010. aastal,“ rääkis Väärsi. „Tugev tõus autoturul algas 2010. aasta viimases kvartalis. Seega on ka autoäris sama seis, et selle aasta suur kasv aasta lõpus võib pidurduda, kuna võrdlusbaas ehk eelmise aasta lõpp on tuntavalt kõrgemal tasemel.“
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.