Kasv aeglustub

Ettevõtted müüsid 2011. aasta III kvartalis kaupu ja teenuseid 10,8 miljardi euro eest, mis oli 16% rohkem kui aasta tagasi samal ajal, teatas statistikaamet. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandus-, töötleva tööstuse ning veondus- ja laondusettevõtete müügitulu kasvas vastavalt 10%, 27% ja 14%. Nende tegevusalade ja ka kogu ettevõtlussektori müügitulu kasvutempo on aeglustunud. Aeglustumise peamine põhjus on paranev võrdlusbaas.

2011. aasta III kvartalis suurenes sesoonselt korrigeeritud müügitulu eelmise kvartaliga võrreldes ligi 4%. Tänavu I ja II kvartalis oli müügitulu kvartalikasv vastavalt 8% ja 1%.

Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 15%, sealhulgas tööjõukulud 11%. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 4% ja 6%. Ettevõtlussektori tunnitootlikkus puhta lisandväärtuse alusel (puhas lisandväärtus jagatud töötundide arvuga) suurenes kümnendiku, samas ettevõtete keskmine tööjõukulu tunnis vaid 5%.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 766 miljonit eurot, mis oli 26% suurem eelmise aasta III kvartalis teenitud kasumist ja jäi sesoonselt korrigeeritud andmetel tänavuse II kvartali tasemele. Kuigi enim suurenes kasum eelmise aasta III kvartaliga võrreldes põllumajanduses ja majutuses ning toitlustuses, mõjutas ettevõtlussektori kogukasumi kasvu kõige rohkem kaubandus, kus kasum kasvas aastaga 43%. Kaubanduse kiiret kasumikasvu mõjutasid põhiliselt jaekaubanduse ja mootorsõidukite müügiga tegelevad ettevõtted.

Suurima kasumi osatähtsusega töötleva tööstuse kasum suurenes 2011. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vaid 4% ning 2011. aasta II kvartaliga võrreldes vähenes ligi 30%. Töötleva tööstuse kasumi muutusi mõjutas eelkõige elektroonikatööstuse kahjum 2011. aasta III kvartalis.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus püsib. Ettevõtted investeerisid 2011. aasta III kvartalis 536 miljonit eurot, mis oli poole võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse. Suuremad investeerijad olid töötleva tööstuse ja energiaettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Ainsana vähenesid investeeringud maasse.