• Jaga lugu:

    Teigamägi: sportlaste tasud pole salastatud

    Ma küll ei tea, et kergejõustikuliit oleks kunagi oma eelarvet salastanud. Ja, mis puudutab kommertsvõistlusi, siis kõik need numbrid on samuti suhteliselt avalikud, sõnas liidu president Erich Teigamägi.

    Sel aastal on Eesti sport segatud mitmesse suurde skandaali ning tänane Äripäeva juhtkiri kirjutas, et Eesti spordielu probleemiks suletus ja liigne korporatiivsus. "Jalgpallis mängivad sportlased suure osa ajast mingi klubi või piltlikult öeldes kommertsorganisatsiooni eest ja vähema osa koondise eest. Kergejõustikus on vastupidi, sportlane esindab rohkem riiki kui mõnda klubi või kommertsorganisatsiooni," kommenteeris Teigamägi.
    "Nagu igal pool spordis tänapäeval on, toimub ka kergejõustikus sportlaste töö tasustamine või töö hindamine ka rahaliste mõõdupuude järgi. Ehk on olemas auhinnarahad, näiteks kergejõustikus on maailmameistrivõistluste auhinnarahad võistluste korraldaja, rahvusvahelise kergejõustiku liidu, kodulehel väljas ja seal mingeid saladusi ei ole," lisas ta.
    Teigamägi nentis, et peab tunnistama, et ilmselgelt ei kuulu kergejõustiklased, vähemalt enamus neist, maailmas kõige tasustavamate tipp-sportlaste hulka. Pigem troonivad seal selliste kommertsalade nagu jalgpall, tennis, golf, Põhja-Ameerika kommertsliigade mängijad jne. "Need summad ei ole ka sellised, mille üle on vaja avalikku poleemikat tekitada – ma räägin kergejõustiku vaatenurgast."
    "Iga kord kui me teeme alaliidu keskselt otsuseid, mis puudutab sportlaste toetamist, siis ajakirjandus ikka neid vaagib ja kaalub. Ma küll ei tea, et kergejõustikuliit oleks kunagi oma eelarvet salastanud. Ja, mis puudutab kommertsvõistlusi, siis kõik need numbrid on suhteliselt avalikud," sõnas liidu president. "Muidugi ei ole dokumentide leidmine internetist nii, et klõpsame nupule ja kohe leiame, aga üldjoontes on erinevate kergejõustiku võistluste, kus sportlasi premeeritakse rahaliselt, auhinnalaud suhteliselt teada. Seda osa ma ei nimetaks kinniseks."
    Ka suusatamises on teada kui palju sportlane teenib maailmakarika võidu eest, see info käib pidevalt meediast läbi, märkis ta. "Pigem on see teada tahta saamise küsimus. Maailmas tehakse sportlaste teenimise tabeleid pidevalt, need on ju avalikud. Kui palju ja mida keegi Eestis kinni hoiab see on väga personaalne, ma arvan. Ega kergejõustiku hindade ja tabelite leidmine ei ole ka maailma kõige lihtsam asi, aga nad ei ole kindlasti salastatud. Ma oletan, et ka teiste alade auhinnarahad ei ole salastatud sellele, kes teab kust otsida," rääkis Teigamägi.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaan Härms: hakkame juba restoranis koroonapassi nõudma
Teenindus- ja meelelahutussektorile pole koroonasertifikaadi kontrollimise nõue niivõrd kohustus, kuivõrd annab kindlust, et elu ja äri saab avatuna hoida, kirjutab Saku Õlletehase juht Jaan Härms.
Teenindus- ja meelelahutussektorile pole koroonasertifikaadi kontrollimise nõue niivõrd kohustus, kuivõrd annab kindlust, et elu ja äri saab avatuna hoida, kirjutab Saku Õlletehase juht Jaan Härms.
FED: Liigume toetuste vähendamise suunas
Föderaalreserv teates kolmapäeval, et majandus liigub selle suunas, et varsti võib keskpank hakata vähendama toetust majandusele, vahendab Bloomberg.
Föderaalreserv teates kolmapäeval, et majandus liigub selle suunas, et varsti võib keskpank hakata vähendama toetust majandusele, vahendab Bloomberg.
Tallinki konkurent paneb Lätti suurema praami käima
Rootsi laevafirma Stena Line paneb Ventspilsi ja Nynäshamni vahet käima kaks uut parvlaeva.
Rootsi laevafirma Stena Line paneb Ventspilsi ja Nynäshamni vahet käima kaks uut parvlaeva.
Suur intervjuu: kriis näitas, et ei tohi inimesi oma hirmudega üksi jätta
See kriis näitas, et inimesi ei tohi jätta üksi oma kahtluste ja hirmudega, rääkis Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle hinnangul juhiti Eestis koroonakriisi üldiselt päris asjalikult.
See kriis näitas, et inimesi ei tohi jätta üksi oma kahtluste ja hirmudega, rääkis Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle hinnangul juhiti Eestis koroonakriisi üldiselt päris asjalikult.