Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ebakindlal kinnisvaraturul võidavad julged ja arukad
Tänases Äripäevas annab intervjuu Eestis peamiselt tselluloosi ja paberit tootva Tolaram Grupi juht, Singapurist pärit ärimees Sonny Aswany, kes usub, et järgmise aasta lõpul tuleb kinnisvarabuum ning Eesti pigem võidab Euroopa võlakriisist.
Äripäeva hinnangul ei ole olukord kinnisvaraturul mustvalge ning ebakindlusest on suurim lootus väljuda võitjana julgetel ja taibukatel ettevõtjatel, kes tegutsevad, selmet, käed rüpes, mugavamaid aegu oodata.
Eesti kinnisvaraturg on laias laastus 20aastane. Ei ole põhjust imestada, et n-ö kinnisvaraeksperdid, kes veel mõni aasta tagasi ennustasid igavest hinnatõusu, sest materjalide ja töö hind ei lange, on nüüd in corpore usku vahetanud. Räägitakse turu jäätumisest, hinnatõusust ei juleta iitsatadagi. Paratamatult piirab lühike ajaloomälu ka ettenägelikkust.
Kuigi Aswany ennustus kinnisvarabuumist võib olla liialdus, on laia haardega mehe investeerimisotsuste argumendid vastupidised Eestis karjainstinktis jooksmisele ühest äärmusest (buum) teise (totaalne seisak). Aswany ütleb, et kinnisvarasse tuleks alati investeerida siis, kui tsükkel on languses, selleks et tabada järgmist tsükli tõusu. Näiteks langus on hea ka selleks, et siis on võtta ehitusettevõtteid, kes kulutavad rohkem aega detailidele ning teevad paremat tööd. Lisaargumendina on kinnisvarasektori analüüsist ikka ja jälle välja tulnud, et hea asukohaga kvaliteetse eluaseme vastu on olemas nii nõudlus kui ka turg. Isegi kriisiaastatel. Ka Eestis.
Üks vastuargument on, et raha ei ole. Pangad ei laena enam. Kuid samas pidevalt kasvavad hoiused ja säästud. Jah, massehitamist praegu plaanida ei saa, kuid usaldusväärne ettevõtja, kel selge nägemus ja kindel äriplaan, peaks suutma kaasata piisavalt investoreid. Näiteks Tallinnas on viimastel aastatel vaikselt, kuid järjepidevalt kerkinud uusi projekte. Ka selliseid, mida müüakse paberil.
Teiseks on hirmutatud, et kuna Eesti elanikkond vananeb, ei ole tulevikus nii palju elamispinda vaja ning hinnad peaks langema. Kuigi statistiliselt on trendi suuna kirjeldus õige, on toone tugevalt tumedamaks maalitud. Isegi musta stsenaariumi korral ei sure Eestimaa inimesed välja. Pigem on probleem vananev elamufond, mis ei ole seni ega suuda ka lähiajal saavutada n-ö taastumistaset. Teisisõnu, uusi arendusi või vanade renoveerimist on Eestis lähema 10–20 aasta jooksul nii või teisiti vaja ja jutt kinnisvarasektori surmast on ilmselgelt enneaegne.
Kolmandaks kardetakse eurokriisi järelmõjusid ja määramatust. Kuid sellega tuleb leppida ja harjuda uute oludega, uue normaalsusega. Sest esiteks on võimaliku kriisi saabumine Eesti ettevõtja kontrolli alt väljas: seda ei saa ei ennustada ega otseselt ennetada. Saab vaid kohaneda. Teiseks on võimaliku kriisi tagajärjed negatiivsed igal juhul: nii neile, kes tegutsevad ja püüavad midagi saavutada, kui ka neile, kes lootusetult ootavad maailma lõppu. Siit tulenevalt ongi ainuke võimalus võita eelkõige neil, kes korraga nii julgelt kui ka arukalt tegutsevad. Nagu oleme kirjutanud ka varem – segased ajad ja sogane vesi sobivad Eesti ettevõtjaile suure kala püüdmiseks kui rusikas silmaauku.
Sarnaselt Eestiga mereriigist pärit Aswani võtabki soovitused kokku arusadava metafooriga: “Kui oled purjelaeval ja tuul läheb valjemaks, siis pead oma purjeid kohendama.”