"Tööjõud on hetkel eriti Tallinnas juba kriitiline probleem. Ilmselt toob see kaasa küll palgakasvu, kuid ei lahenda olukorda, et vajaminevaid töökäsi ei ole lihtsalt piisavalt. Tööjõupuudus pidurdab pikemas perspektiivis kahjuks ka majanduskasvu," märkis ta.
Smarten-Logisticsi osaniku Indrek Prantsi sõnul on majandus olnud üldiselt stabiilne. "Väga suuri karisid ja samas ka euroofiat ees ei paista," sõnas ta.
Sisetarbimise osas on jaekaubandus tema sõnul heaks peegliks. "Paar-kolm aastat on tagasi ronitud ja käibenumbrid pole hetkel buumiaja tasemel, kuid palju puudu ka ei ole. Käive on tänasel päeval tervem, efektiivsem ja kasumlikum," märkis Prants ja lisas, et tänu kriisile on tehtud palju õigeid otsuseid ja kulude poolelt on lastud õhku välja.
"Jalad põhjas tunne on, stabiilne. Reaalpalk pole kasvanud, kuid kui vaadata Eesti inimeste tohutut hoiuste hulka, siis tundub, et inimestel raha on," lisas ettevõtja.
Prantsi sõnul on Eesti majanduse suurimaks ohuks see, kui paari suurema eksportiva ettevõtte turud ära kukuvad. "See mõjutab makronumbreid. Mis meil endal siin sees ikka nii nihu võib minna. Oleme tulid töömesilased edasi, suhtumine on ju paigas, ei larista ja ei pilla," rääkis Prants.
Kuidas selgitab Eesti Panga president Ardo Hansson, miks majanduskasv pole inimesteni jõudnud, loe tänasest Äripäevast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini