Euroopa otsustab täna Iraani nafta impordikeelu

ELi välisministritel tuleb ära otsustada, millal embargo algab. Üheltpoolt tuleb kiirustada, et survestada Iraani tuumaprogrammi peatama. Teisalt vajavad mitmed Euroopa riigid aega, et leida Iraani naftatarnetele alternatiiv, vahendas agentuur Bloomberg. Sanktsioonid võivad puudutada ka Iraani keskpanka.

„Euroopa valmistab ette sanktsioone Iraani majanduse nende kohtade vastu, kus mõju on kõige tuntavam: nafta ja finantsid,“ ütles Carnegie rahvusvahelise rahu fondi juht Euroopas Jan Techau. „Euroopa on siin ühel meelel ja see üksmeel näib Iraanile muljet avaldavat.“

Iraani asepresident Mohammad Reza Rahimi hoiatas läinud kuul, et kui USA ja Euroopa Iraani vastu sanktsioone karmistavad, võib Iraan sulgeda Hormuzi väina, mille kaudu jõuab tarbijateni 20% maailma naftast.

„Me suudame Hormuzi väina avatuna hoida ja oleme vajadusel valmis seda tegema,“ ütles USA suursaadik NATO juures Ivo Daalder täna BBC raadiole antud intervjuus.

Rootsi välisministri Carl Bildti sõnul ei ole sanktsioonid Iraani vastu lahendus. Vaja on jätkata diplomaatilisi jõupingutusi.

Vahemere äärsed riigid, mis impordivad Iraanist naftat suures koguses nagu Kreeka, Hispaania ja Itaalia, on taotlenud sanktsioonide jõustamist järk-järgult, kuni aasta jooksul. Nende kolme riigi arvele langeb 68% ELi impordist Iraanist. Sanktsioonide kiiremat jõustamist nõudvad Saksamaa ja Prantsusmaa impordivad Iraanist vastavalt 1% ja 4% oma naftatarbest.

2010. a teenis Iraan naftamüügist 73 miljardit dollarit, mis andis enam kui poole Iraani riigieelarve tuludest ja 80% ekspordist. Detsembris tootis Iraan 3,58 miljonit barrelit naftat päevas, mis moodustab 4% maailma naftatarbest.

Euroopa võime Iraani survestada on vähenenud, kuna Iraan on leidnud oma naftale India, Lõuna-Korea ja Türgi näol teisigi ostjaid. ELi osakaal Iraani ekspordis on kahanenud 18%-le 29 protsendilt aastal 2004.