Kreeka uue abipaketi poolt või vastu?

Milline võiks välja näha erinevate alternatiivide tugevuste-nõrkuste ning väliskeskkonnast johtuvate võimaluste-ohtude ehk nn SWOT analüüs?

Alljärgnev loetelu pole kindlasti veel ammendav.

Kreekale uus abipakett, uut raha 130 mld eurot

TUGEVUSED• Kreekal on suur potentsiaal majanduskasvu kiirendada, kui praegused ettevõtlust pärssivad tegurid (a la konkurentsi eest kaitstud majandusharud) kõrvaldada või maksukogumist tõhustada – ärikliimalt on Kreeka praegu Maailmapanga pingereas 100. kohal – see näitab, kui kinni on "nööritud" Kreeka kasvupotentsiaal ja kui ebaefektiivne on riigi juhtimine.• Kreeka ei ole vaene riik.• Programm seab esikohale konkurentsivõimet tõstvad reformid – tööturu paindlikkuse tõstmine, maksureform.• Euroopa Komisjon tugevdab monitooringut, mis peaks tagama programmist senisest parema kinnipidamise.• Kreeka on valmis seadma võlgade teenindamise esikohale – see peaks aitama tagasi võita investorite usaldust.• Kreeka uus abiprogramm – pankrotiohu kõrvaldamine - on järgmine pusletükk Euroopa võlakriisi lahenduses, kus edasi liigutakse sammhaaval.

NÕRKUSED• Üksteist välistama kippuvad eesmärgid alandada korraga võlga ja läbi viia nn sisemist devalveerimist – on risk, et majandus ei pööra niipea kasvule ja võlg (suhtena SKPsse) ei vähene.• Tõenäosus, et Kreeka vajab mõne aja pärast järgmist abipaketti.• Kreeka võlg jääb kõrgele 120,5% tasemele ka pärast abiprogrammi – osade analüütikute hinnangul tulnuks kõik võlad korstnasse kirjutada, mis loonuks aga negatiivse pretsedendi euroala riigi pankrotist.• Eelarvedefitsiidi vähenemine ei lahenda 15%se jooksevkonto defitsiidi rahastamist.• Kreeka väga väike ekspordisektor (20% SKPst) ei suuda olla majanduse veduriks – 2010 oli Kreeka import 48 mld eurot ja eksport 16 mld eurot.• Kreeka abipaketist moodustab suurima osa toetus Kreeka laenuandjatele.• Kreeka konkurentsivõime taastamine rahaliidu sees ei pruugi olla võimalik.• Usalduskriis – Kreeka pole siiani suutnud kinni pidada laenuandjatele antud lubadustest.• Osasid Kreeka kreeditore koheldakse "võrdsemalt", mis raskendab Kreekal kapitaliturgudele naasmist.• Kreeka enese vähene initsiatiiv, mis loob negatiivse pildi alandavast välisest survest ja sunnist.• Struktuurireformid annavad tulemust alles aastate pärast.

VÕIMALUSED• Turu meeleolud muutunud – suure tüki Kreeka võlast sai maha kanda suurema šokita.• Abipakett võidab aega võlakriisi muude probleemide lahendamiseks ja eurole tugevama aluse rajamiseks (sh ühisturu reformide jätkamine, edasi liikumine poliitilise liidu suunas).• Süvendab usku, et euroala ei lagune – et riigid teevad kõik, mis vaja, et rahaliit koos hoida.• Hoiab ära ELi mõranemist, mis seaks küsimärgi alla ELi solidaarsuse mõnes muus olukorras, kus mõni muu riik hätta võib sattuda.• Saksa ettevõtjad kordasid veel selgi nädalal nn Marshalli plaani ideed Kreekale ning valmisolekut riiki investeerida, tingimusel, et Kreeka loob äritegevuseks usaldusväärse juriidilise raamistiku (tõhusam maksukogumine, maaregister jms).• Esmaspäeval avalikustatud Kreeka avaliku arvamuse küsitlus näitas, et hoolimata enam kui 20% suurusest tööpuudusest ja viiendat aastat languses majandusest, soovib 77% kreeklastest riigi püsimist euroalas.

OHUD• Aeg tiksub, 20. märtsil peab abilaenu esimene osa olema Kreekal kontol, et lunastada võlakirju 14,5 miljardi euro väärtuses.• Troika raport hoiatab, et abiprogramm on nagu miiniväli – paljud asjad võivad minna viltu.• Kreekas kasvavad sotsiaalsed pinged – kuhu maani talub reforme Kreeka ühiskond?• Kreeka valimised – kas uus valitsus jätkab abiprogrammi täitmist?• Pole veel teada, kas ja kui suures ulatuses nõustuvad erasektori laenuandjad võlgade mahakandmisega – osa Kreeka võlast on üles ostnud riskifondid, millele on kasulikum pankrot ja CDSide väljamaksmine kui pakutav võlakirjavahetus.• Tagasilööke võib tulla mõne euroala riigi parlamendist.• IMFi panus lahtine.• Euro pannakse proovile üha uuesti ja uuesti kui Kreekale ei leita lõplikku lahendust.

Kreeka pankrot

TUGEVUSED• Selge asjade käik, lõpetab kahevahel oleku.

NÕRKUSED• Loob pretsedendi euroala riigi pankrotist, tekitades küsimuse, kes on järgmine?• Õõnestab usaldust – kui EL ei saa hakkama väikese Kreeka päästmisega, mis alust on loota, et toime tullakse mõne suure riigi aitamisega.• Toob euroalale tagasi valuutariski.• Kreeka olukord läheb majanduslikult veel hullemaks – panganduse kollaps, hüperinflatsioon. Suure sõltuvuse tõttu impordist võib inflatsioon kättesaamatuks muuta elutähtsad kaubad a la ravimid.• Kuna rahaturud jäävad Kreekale suletuks, vajaks riik ka edaspidi ikkagi ELi abi, millele lisaks tuleks päästa kriisi eskaleerumisest uuesti vankuma löönud panku kogu ELis.

VÕIMALUSED• Investoritel on olnud aega võimalikeks kahjudeks valmistuda, ei pruugi enam olla laastav šokk.

OHUD• Väljamaksmisele minevatest CDSidest löök Euroopa pankadele, mille puhvrid on nõrgad.• Pankrot ja devalveerimine peletab investorid Kreekast veelgi kaugemale – miks peaks investor investeerima riiki, mis ei suuda läbi viia vajalikke reforme ja selle asemel devalveerib, ärikliima halveneb veelgi.• Devalveerimine toob vaid ajutist leevendust, ei taasta Kreeka konkurentsivõimet.• Kaos Kreekas kõigi jaoks, kellel on mingigi eelarve.• Nakkuse levik – arvamus, et Euroopa on Kreeka pankrotiks paremini valmis võib alahinnata šoki tegelikku mõju – praegune usalduse taastumine on suuresti kunstlik (Euroopa Keskpanga abi), pigem näitab raha väljavool Itaaliast jätkuvat usaldamatust. Turud panevad kohe proovile millist hinda EL on valmis maksma, et rahaliitu koos hoida.• Pangajooksu risk Kreekas ja võimalik, et teisteski nõrgemates euroala riikides.• Euroopa ühisturg on eksisteerinud vaid koos rahaliiduga või kindla väljavaatega rahaliidu loomisest, mis ei võimalda riikidel üksteise arvelt devalveerimisega eelist saada, ELi mõranemise oht.