EL: naised juhatustesse!

Täna avaldatud Komisjoni aruandest nähtub, et naiste arv ettevõtete juhatuses ei ole märkimisväärselt suurenenud, kuigi Euroopa Liidu õigusküsimuste volinik Viviane Reding esitas aasta tagasi üleskutse vastavate iseregulatsioonimeetmete võtmiseks. Üleskutsele vastas aga vaid 24 ettevõtet.

Reding: „Pean kahetsusega tõdema, et hoolimata meie üleskutsest ei ole iseregulatsioon andnud rahuldavaid tulemusi. Naiste vähene esindatus ettevõtete tippametikohtadel kahjustab Euroopa konkurentsivõimet ja pärsib majanduskasvu.“ Euroopa tippfirmades on keskmiselt seitsmest juhatuse liikmest üks naine (13,7%). Tegemist on mõningase edasiminekuga võrreldes 2010. aastaga, mil see näitaja oli 11,8%. Sellise kiiruse juures kuluks aga olulise soolise tasakaalu (naiste osakaal vähemalt 40%) saavutamiseks üle 40 aasta.  „Isiklikult ei ole ma kvootide suur pooldaja,“ ütles Reding. „Ometi on mulle meelt mööda nendega kaasnevad tulemused.“

Naised aitavad suurendada ärikasumit

Eri uuringud on näidanud, et sooline tasakaal juhtivatel ametikohtadel aitab suurendada ettevõtete rentaablust, konkurentsivõimet ja majanduslikku kasu. Näiteks leitakse konsultatsioonifirma McKinsey aruandes, et ettevõtetes, kus valitseb sooline tasakaal, on tegevuskasum üksnes meestest koosnevate ettevõtetega võrreldes 56% suurem.

Suurem arv naisi kõrgematel ametikohtadel aitab väidetavalt kaasa tootlikkuse kasvule ja innovatiivsemale töökeskkonnale ning parandab ettevõtte tulemusi tervikuna. Ehkki naised moodustavad värsketest ülikooli lõpetanutest 60%, jõuavad neist kõrgetele ametikohtadele vaid vähesed. „Usun, et on ülim aeg purustada see klaaslagi, mis endiselt takistab naistel pääsemast Euroopa börsil noteeritud äriühingute etteotsa. Selle saavutamiseks teen tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja kõigi liikmesriikidega,” ütles volinik Reding.

Selleks et teha kindlaks, millised oleksid asjakohased meetmed Euroopa börsil noteeritud äriühingute juhatustes soolise tasakaalu saavutamiseks, käivitas komisjon üldsusega konsulteerimise protsessi. Üldsusega konsulteerimine kestab 28. maini 2012. Vastukaja põhjal otsustab komisjon, milliseid meetmeid jooksval aastal võtta.

Enim on naisi suurfirmade juhatustes Soomes

Kui vaadata naiste osakaalu suurte börsil noteeritud firmade juhatustes, siis ELi keskmine oli 2012. jaanuari seisuga 13,7 protsenti. Edetabelit juhivad Soome, Rootsi, Leedu ja Prantsusmaa vastavalt 27,1, 25,2, 25,9 ja 22,3 protsendiga, Eesti oma 6,7 protsendiga küünib napilt ELi keskmise peale. Väikseim on naiste osakaal Maltal ja Küprosel, vastavalt 3 ja 4,4%. Viimastel aastatel on tehtud edusamme eelkõige riikides, kus on kehtestatud sookvoodid. Mujal on edasiminek olnud aeglane.

Eurobaromeetri värske uuringu kohaselt usub 88% eurooplastest, et võrdse pädevuse korral peaksid naised olema ettevõtete tippametikohtadel ka võrdselt esindatud. 26% küsitletuist (Eestis 18%) pooldab soolist tasakaalu käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist. 20% (Eestis 29%) aga leidis, et kokkulepped ei peaks olema siduvad ning toimima vabatahtlikkuse alusel. 46% eestlastest pooldaks vastavate seaduste sätestamist oma riigi, mitte ELi tasemel. 37% eestlastest (EL 49%) arvab et tõhusaimaks karistuseks sookvootidest kõrvalehiilimisel võiks firmadele olla rahatrahv.

Autor: Katri Soe-Surén