President Ilves: ma tahan näha teid, ettevõtlikud inimesed!

Kriisi käigus on ka Eesti riik võtnud üle ja omaks mitmeid pigem äridele omaseid kulujuhtimise ja efektiivsuse tõstmise meetmeid. Kuuleme valitsust kasutamas väljendeid nagu kontsernikonto ja likviidsus. Samas on meil täna õpetajate streik.

Kas kellelgi on midagi tegemata või ütlemata jäänud? Kas oleks saanud paremini?

Peab saama. Sest muidu ei ole Eesti riigil mõtet. Vaid optimaalsus ja efektiivsus ei saa olla eesmärgiks. Tõenäoliselt teab teist igaüks, kui tähtis on, et raamatupidamine oleks korras. Olemise mõte ja ideed pole aga arvepidamises. Ma tõesti soovin, et dialoog Eesti ühiskonnas ei algaks ja lõppeks maksejõulisuse argumentidega. Palju olulisem on meie elujõulisus.

Majanduslikku edu saavutanud inimesed paistavad tihti silma oma arenenud saavutusvajaduse, julguse, leidlikkuse ja loomingulisusega. Ma tahaks näha teid, tänaseid ettevõtlikke inimesi oma ettevõtlikku vaimu levitamas. Et ka ametnikud ja poliitikakujundajad ei võtaks üle vaid sõnavara ja finantstehnoloogilist mõtlemist, vaid seda ettevõtlikku hoiakut – tahet erineda ja midagi korda saata. See õppimine saab käia läbi isikliku eeskuju. Kui teie tegutsete arukalt, vastutate ja hoolite, siis ei saa ka teised ühiskonna osad vastupidiselt käituda. Eesmärk omaette peab olema eeskuju järeltulevatele põlvedele.

Mu daamid ja härrad,

Olen kuulnud ütlemist, et kui sa pole osa lahendusest, siis oled sa osa probleemist. Tänaseid päevakajalisi riigi ja ettevõtjate dialoogi puudutavaid arvamusavaldusi vaadates ei ole võti ainult ühe või teise osapoole käes, vaid tahtes ja oskuses olulistes asjades kokku leppida ning argumenteeritud vaidlust pidada. Teie ülesanne on mitte ainult olemas olla vaid ka osaleda, väsimatult oma seiskohti esindada. Ainult siis ei saa dialoogist monoloogi, mis lõpuks vaikimiseks taandub.

Tänase konverentsi viimane paneel nimega „Homsed arengud" ja selle osalejad väljendavad tõenäoliselt korraldajate ja ettevõtjate kaugemaid ootusi ja lootusi.

Paremas hariduskorralduses ja rahvusvahelistes finantsturgudes nähakse homseid võimalusi, aga ka tänaseid takistusi. Üldiselt olen ma sellega päri. Eriti hea oleks neid vaadata kokkusulatatuna meie arengu indikaatorina. Päeval, mil Eestis antakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist finantsjuhtimise haridust, oleme me samal tasemel oma konkurentriikidega. Ettevõtjate nõudlikkus ja samas ka panus on hädavajalikud ametialase väljaõppe edukaks korraldamiseks.