Palm: arenenud maades suuri palgahüppeid pole

Majanduse parenedes tõusevad tootlikkust näitavates sektorites palgad, ent hüppeid palgakasvus tuleks vältida, ütles Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm.

Eurostati täna avaldatud andmeil kasvas tööjõukulu tunnis euroala riikidest läinud aasta viimases kvartalis aasta baasil kõige kiiremini Eestis, 7,2%.

Palmi sõnul on Eesti läbi pikkade ponnistuste jõudnud arvestatavasse liigasse: riigi krediidireiting on AA-kaalukategooriast. "See paneb täna nii mitmedki teised riigid heas mõttes kadestama, sest koos kõrgema reitinguga alaneb laenuintress ning oleme atraktiivsed investorite jaoks. Investeeringud toetavad eksporti ning sealt teenitakse raha, mida on võimalik siis jagada," rääkis ta.

Kui tahame kõrget reitingut hoida ja veelgi tõsta, siis on tema sõnul ennekõike vaja jätkata konservatiivset majanduspoliitikat ja arukalt majandada. "Viimase alla käivad ka palgad," täiendas Palm. "Euroopa edukates riikides kasvavad praegu palgad suurusjärgus umbes 3 protsenti, mis oleks meile orientiiriks. Seejuures arenenud riikidele ei ole omased suured palgahüpped."

Palmi sõnul on tootlikkus tihti muutlik, palkade kasv võiks olla stabiilsem ja pigem mõõdukam, toetades Eesti konkurentsivõimet.  "Tähtsam on võita maraton kui 100 meetri sprint," võrdles ta.

Palmi sõnul tuleks tööjõukulusid vaadata majandusharude lõikes, sõltuvalt  tootlikkusest ja teenitud kasumi numbritest. "Kui luuakse rohkem lisandväärtust, siis on õigustatud ka kõrgem palganumber ja vastupidi," on seos tema sõnul lihtne.

"Üks risk, mida Eesti hiljuti koges, oli see, et suletud sektori palgakasv jõudis avatud sektori palgakasvule järele ja kohati ületas viimast. Samuti ei arvestatud, et liigse laenamise arvel ülespuhutud majanduse tootlikkuse näitajad on petlikud. Paremaks orientiiriks Eesti puhul on ekspordi kaudu loodud lisandväärtuse kasv," rääkis ta.

"Eesti ettevõtluse kasum kasvas eelmisel aastal 40 protsenti (seda mõjutas osaliselt ka madal võrdlusbaas), seejuures tunnitootlikkus puhta lisandväärtuse alusel küündis 15 protsendini. Ettevõtete keskmine tööjõukulu ulatus seejuures aastas 6 protsendini ning viimases kvartalis 7,2 protsendini.  Arvestades, et majandus kasvas suures osas ekspordi arvelt, on lühiajalises horisondis palgakasvu number justkui kooskõlas fundamentaalnäitajatega. Samas pikemas perspektiivis on see tempo selgelt liiga kiire, arvestades 3protsendilist palgakasvu naaberriikides, üldist makrokeskkonda ja meie tootlikkuse kasvu. Välisnõudluse alanemise tõttu alaneb sel aastal Eesti ekspordi- ja majanduskasv," prognoosis Palm.