Palm: arenenud maades suuri palgahüppeid pole

Palmi sõnul on tootlikkus tihti muutlik, palkade kasv võiks olla stabiilsem ja pigem mõõdukam, toetades Eesti konkurentsivõimet.  "Tähtsam on võita maraton kui 100 meetri sprint," võrdles ta.

Palmi sõnul tuleks tööjõukulusid vaadata majandusharude lõikes, sõltuvalt  tootlikkusest ja teenitud kasumi numbritest. "Kui luuakse rohkem lisandväärtust, siis on õigustatud ka kõrgem palganumber ja vastupidi," on seos tema sõnul lihtne.

"Üks risk, mida Eesti hiljuti koges, oli see, et suletud sektori palgakasv jõudis avatud sektori palgakasvule järele ja kohati ületas viimast. Samuti ei arvestatud, et liigse laenamise arvel ülespuhutud majanduse tootlikkuse näitajad on petlikud. Paremaks orientiiriks Eesti puhul on ekspordi kaudu loodud lisandväärtuse kasv," rääkis ta.

"Eesti ettevõtluse kasum kasvas eelmisel aastal 40 protsenti (seda mõjutas osaliselt ka madal võrdlusbaas), seejuures tunnitootlikkus puhta lisandväärtuse alusel küündis 15 protsendini. Ettevõtete keskmine tööjõukulu ulatus seejuures aastas 6 protsendini ning viimases kvartalis 7,2 protsendini.  Arvestades, et majandus kasvas suures osas ekspordi arvelt, on lühiajalises horisondis palgakasvu number justkui kooskõlas fundamentaalnäitajatega. Samas pikemas perspektiivis on see tempo selgelt liiga kiire, arvestades 3protsendilist palgakasvu naaberriikides, üldist makrokeskkonda ja meie tootlikkuse kasvu. Välisnõudluse alanemise tõttu alaneb sel aastal Eesti ekspordi- ja majanduskasv," prognoosis Palm.