Korobeinik: idufirmadele Eestis raha ei jätku

Äripäev kirjutab oma tänases juhtkirjas, et Eestis pole niivõrd puudus rahast, vaid ideest ja eesmärgist – mis suunas Eestit arendada, kuhu ja milleks investeerida. Laenuvõtmise täielik välistamine on tekitanud mõttekrambi, mistõttu ka arutelu võimalike arenguideede üle lihtsalt ei toimu.

„Teatud valdkondades on Eestis ideid tunduvalt rohkem kui raha. Näiteks start-up'ide valdkonnas on Eestis palju ideid, kuid raha sinna tuleb otsida välismaalt, sest Eestist pole suurt midagi võtta,“ arvas Korobeinik. 

Korobeinik on juba mitu aastat olnud ettevõtluskonkursi Ajujaht žürii liige ning tema kinnitusel on konkursilt aja jooksul tulnud väga häid ideid. „Ütleme nii, et suure potentsiaaliga maailmatasemel asju on igal aastal paar-kolm tükki, väiksema potentsiaaliga on umbes kümmekond,“ rääkis Korobeinik, sades, et neist umbes 3-4 tükki viiakse ka ellu.

Tavaliselt tehakse aga tema kinnitusel vähem ambitsioonikaid asju, sest nende peale läheb vähem raha. Neid, mis nõuavad rohkem raha, ei saa ellu viia, sest seda raha lihtsalt pole võimalik Eestist leida, lausus ta.

„Edukad firmad, mis on maailma kontekstis tuntud, saavad oma raha välisinvestoritelt. Praegu on isegi Eesti firmal Silicon Valleys tunduvalt suurem võimalus raha leida kui Eestis. Kindlasti kui siin oleks rohkem raha, oleks neil suurem võimalus ka ellu jääda,“ märkis Korobeinik.

Küsimusele, kas Eesti võiks ideede rahastamiseks laenu võtta, vastas Korobeinik, et Eesti riigil on olemas Arengufond, mis täidab oma nišši sel turul hästi. „Fondi mure on aga see, et nad peavad leidma kaasinvestoreid. Erasektor väga hea meelega sinna raha ei pane,“ ütles Korobeinik. Eesti riik saab aga asjast aru ja üritab seda olukorda lahendada, lisas ta.