Euroopa poliitikud vallandasid eu-fooria

Kriisi kontrolli alla saamist on siiski vara kuulutada, sest vaidlused detailide üle on alles ees.

Turritavad ka juriidilised karid - Saksamaa konstitutsioonikohtule laekus nädalavahetusel mitu uut kaebust, kui Saksamaa parlamendi mõlemad kojad reedel euroala stabiilsusmehhanismi (ESM) ja eelarvedistsipliini süvendava fiskaalleppe suure ülekaaluga heaks kiitsid. Arvestamata esialgu veel sama päeva varastel hommikutundidel Brüsselis sündinud viimaseid muutusi, mis  päästemehhanismide kasutamise osas otsustatud sai - võimalust rekapitaliseerida Hispaania panku otse ning lasta latti alla poole, et teha abifondidest euroala riikide võlakirjaturul tugioste.

"Eesti jaoks on oluline, et ESMi lepingut ja toimimise aluseid ei muudeta ja ka EFSFi toimimise aluseid mitte," ütles peaminister Andrus Ansip Brüsselis pärast Ülemkogu. "Need, kel ESM juba ratifitseeritud, midagi muutma ei pea."

Voli abifondide vahendeid nimetatud otstarbel kasutada on olemas juba läinud aastast. Ülemkogu otsused tagavad abifondide "paindlikuma kasutamise", nagu nendib kohtumise lõppdokument, kuna eelkõige Itaalia ja Hispaania valitsusjuhtidel oli hädavajalik Brüsselist naasta tulemusega, mis talumatult kõrgele tõusnud laenukulusid kohe leevendada aitaks.

Itaalia riskinuks lisaks turgude rünnakule ka poliitilise kriisiga - toetus reformid käivitanud tehnokraadist peaministrile Mario Montile on järsult vähenenud nii rahva kui poliitiliste jõudude seas.

"Meie ühine huvi oli leida lahendus," ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel Brüsselis pressikonverentsil, tõdedes, et finantsturgude survet ei saa eirata ja et mõned riigid on väga raskes seisus. "Minu ülesanne oli seista selle eest, et lahendused respekteeriksid neid reegleid ja protseduure, mis meil kehtivad." Ehk teisisõnu, Saksamaa parlamendile jääb jätkuvalt abifondide kaasamisel otsustav sõna.

Paindlikumalt ei saa abifondide vahendeid kasutada enne, kui on sündinud Euroopa ühtne pangandusjärelevalve, mis oli kohtumise üks olulisemaid otsuseid.

"Selle toimima hakkamine on eelduseks mitmetele järgnevatele protsessidele," ütles Ansip, mööndes, et Eesti puhul on pangandusjärelevalve praegu hästi toimiv koostöös Põhjala riikidega, kes on nn pangandusliiduga liitumise suhtes skeptilised.

"Jah, on mõned ELi liikmesriigid, kes ei ole ideest ülearu suures vaimustuses," ütles Ansip. "Kuid vara on ka rääkida ainult seitsmeteistkümnest (euroala riigist - toim.)."

Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ütles CNNile, et tahab esmalt selgusele jõuda, milles see uus koostöö seisneb.

Ühtse järelevalve loomine, kus põhiroll võib minna kas Euroopa Keskpangale või Euroopa pangandusjärelevalve asutusele EBA, võtab aega. "Mitu kuud või võib-olla aasta," ütles tippkohtumiselt Bundestagi kiirustanud Merkel Saksa parlamendisaadikutele.

Otsused on aga olulised, kuna katkestavad lõpuks nõiaringi, kus pankade ja riigirahanduse halb seis vastastikku võimendub. Turgude toimet arvestav vigade parandus oli ka otsus loobuda Hispaania pangapaketis eeliskreeditori staatusest.

"Erasektor ei taha investeerida sinna, kus kellelgi on eelisstaatus," kommenteeris Ansip, lisades, et "lootusetutele pankadele keegi Euroopa maksumaksjate raha laenama ei hakka."

Selgeks miinuseks on aga, et konkreetsed sammud viibivad, detaile on alles vähe ning euroala abimehhanismide võimalused on selgelt piiratud, kui kõrvutada neid Hispaania ja Itaalia võlakoorma suurusega, mis on kokku 2,4 triljonit eurot. Nii pole kindlust, kaua reedel turgudel vallandunud leevendusralli vastu peab.

Täpsemaid detaile oodatakse euroala rahandusministrite kohtumiselt 9. juulil.

Oodatakse ka, mida teeb sel nädalal Euroopa Keskpank. Kui poliitikud on edasi liikunud, on ka keskpank seni tavaliselt kriisilahendusse õla alla pannud. Bloombergi küsitletud analüütikud prognoosivad 0,25 protsendipunkti suurust intressikärbet 0,75%-le. Võimalik, et pank otsustab kärpida ka hoiustamise intressi, et vähendada kommertspankade huvi vaba raha keskpanka parkida.

"Pean tunnistama, et olen kohtumise tulemusega üsnagi rahul," ütles EKP president Mario Draghi reedel. "See näitas, et kõik euroala riigid on end euroga sidunud pikas perspektiivis," vahendas Bloomberg.

Kuid kas ESM võiks saada ka pangalitsentsi ja seega juurdepääsu keskpanga laenudele?

Otsused sündisid Brüsselis ägeda kauplemise tulemusel. Angela Merkelile euroalal vääriliseks vastukaaluks saanud Mario Monti ei nõustunud toetama tippkohtumise muid kokkuleppeid enne, kui ei ole kiireid meetmeid kriisi ohjamiseks. See hoidis kinni ka kasvupakti, mis oli omakorda Prantsusmaa presidendi Francoise Hollande'i "auküsimus" ja tingimus fiskaalleppe allkirjastamiseks ning Saksamaa opositsiooni nõue ESMi toetamiseks. Niisamuti kui finantstehingute maks, mille vähemalt üheksa riiki Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel aasta lõpuks jõustada loodab.

"Eestit selles initsiatiivgrupis ei ole," ütles Ansip, välistamata, et maksuga siiski kunagi liitutakse. "Üdini ebaõiglane see ei ole," ütles ta.

Kasvupakti kommenteerides ütles Ansip, et pikaajalised programmid nagu digitaalse siseturu arendamine on need, mida Eesti on kogu aeg taotlenud.

"Paljude riikide jaoks olid aga kiireloomulised meetmed nagu Euroopa Investeerimispanga kapitali suurendamine 10 mld euro võrra ja projektivõlakirjade kasutuselevõtt olulisemad," ütles Ansip.

Ülemkogu olulisemad otsusedÜhtne pangandusjärelevalvePankade rekapitaliseerimine EFSF/ESM vahenditest otseESMi laenude eeliskreeditori staatusest loobumineVõlakirjade tugiostud EFSF/ESMistKasvupaktFinantstehingute maks

Kommentaarid

"Kui Ülemkogu tulemus kannustaks Euroopa Keskpanka jõuliselt võlakirjaturge toetama, võiks sellest saada rabav edu - kui ei, võib kriis suvel eskaleeruda, kuni keskpank lõpuks ikkagi järgi annab," ütles Holger Schmieding, Berenberg Banki peaökonomist agentuurile Bloomberg.

"OK, tippkohtumine suutis üllatada .. aga kas me ei reageeri üle lihtsalt, möönan, et üllatavale, suutmatusele krahhi esile kutsuda," kirjutas nobelist Paul Krugman ajalehes New York Times.