Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreeka tagasi eurokriisi keskmes
Kreeka on taas võlakriisi keskmes, homme saabuvad Ateenasse nn troika esindajad, et hinnata, kui palju Kreeka oma abipaketi tingimustest maha on jäänud.
Jälle on jutuks ka Kreeka euroalast lahkumine, kuna riigi laenuandjate kannatus on katkemas.
„Kui Kreeka tingimusi ei täida, ei saa abilaenu väljamaksed jätkuda,“ ütles eile Saksa ringhäälingule ARD Saksa majandusminister Philipp Rösler, lisades, et on Kreeka päästmise väljavaadete suhtes väga skeptiline. Rösleri sõnul on Kreeka euroalalt lahkumise võimalus „juba ammu õudusvarjundi minetanud“, vahendas agentuur Bloomberg.
Eile kirjutas Saksa väljaanne Spiegel, et aastaks 2020 ei suuda Kreeka ilmselt oma võlakoormat kärpida 120%-le SKPst, nagu on praegune eesmärk.
See tähendaks täiendavat abivajadust. Viimane tuleks välja käia teistel euroala riikidel, kuna IMF on mõista andnud, et Kreeka abipakettide jaoks fond rohkem uusi laene ei anna. Kreeka täiendav abivajadus on hinnatud 10-50 miljardile eurole. Spiegeli andmeil ei ole mitmed euroala riigid valmis seda aktsepteerima.
Kreeka valitsusjuht Antonis Samaras lubas valimistel Kreekale abilaenu tingimustes leevendust kaubelda. Saksamaal valitsevaid meeleolusid arvestades on seda aga raske ette kujutada. Riigi välisminister Guido Westerwelle ütles nädalavahetusel Saksa väljaandele Hamburger Abendblatt, et valitsuskoalitsiooni kuuluv vabade demokraatide partei ei nõustu ühegi katsega Kreeka abipaketi tingimusi leevendada.
„See ei tööta – see on Rubicon, millest üle astuda ei saa,“ ütles ta. „Euroalal püsimine on kreeklaste endi teha,“ ütles Westerwelle.
Sarnased meeleolud on ka Saksamaa kristlike demokraatide (CDU) ridades.
Philipp Rösler ütles ARD-le, et abi piiramine Kreekale võib kaasa tuua riigi maksejõuetuse, mis võib omakorda „viia Kreeka järeldusele, et ilmselt on targem euroalalt lahkuda,“ ütles Rösler.
Spiegeli andmeil ootavad sakslased sellise otsusega Euroopa alalise päästemehhanismi ESM jõustumiseni. 500 mld euro suuruse laenumahuga fondi hoiab praegu n.ö kinni Saksamaa konstitutsioonikohus, mis arutab selle vastavust riigi põhiseadusega. Otsust on oodata 12. septembril.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.