Kuidas avatud turul elektritarbimist mõõta?

Võrguettevõtte Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi selgitab ettevõtte blogis, et elektritarbimise mõõtmine on võrguettevõtjate kohustus, kes hakkavad infot kliendi tarbitud kilo- või megavatt-tundide kohta edastama Eleringi hallatavasse sõltumatusse andmevahetusplatvormi. Sealt edasi liigub tarbimiskogus kliendi valitud elektrimüüjale, kes esitab selle alusel arve.

Võrguettevõtja ei tea kliendi valitud elektrimüüjat ega elektripaketti – näiteks kas klient on valinud fikseeritud hinna, mis iga kuu ega tund ei muutu, või jätnud hinna sõltuma börsist. Seetõttu peab võrguettevõtja tagama iga kliendi puhul elektrikogused tunni kaupa.

Tunnipõhise tarbimise arvestamiseks pakub seadusandja 2017. aastani kaks alternatiivi – kas täpne mõõtmine kaugloetava arvesti kaudu või kuu tarbimiskoguse arvestuslik jagamine tundide vahel tüüpkoormusgraafiku alusel. Viimane ei ole Eestis jalgratta leiutamine, vaid teisteski riikides avatud turule üleminekul levinud praktika.

Kuidas siis keerulise nimega tüüpkoormusgraafiku järgi tunnipõhise tarbimise arvestamine käib?

Aastas on kokku 8760 tundi, millest igaühele on omistatud kindel tegur. Selle teguri on Elektrilevi arvestanud klientide statistilise varasema tarbimise järgi. Tegur erineb kuude, nädalapäevade, kellaaegade ja riigipühade lõikes, mis kõik mõjutavad tarbimist.

Näiteks õhtustel tundidel on keskmine tarbimiskoormus ja seega ka tegur arvestusliku tunnikoguse määramiseks reeglina suurem, öötundidel väiksem. Kui klient teatab kuu näidu, jagataksegi tarbimiskogus selle kuu iga tunni vahel vastavalt määratud teguritele.

Kui kliendil on kahetariifne arvesti, arvestab ka tegur eraldi konkreetse kuu päeva- ja öötunde. Kõik võrguettevõtjad kooskõlastavad oma teeninduspiirkonna tüüpkoormusgraafiku konkurentsiametiga.

Lõplik vabadus näiduteatamisest saabub Eestis aastaks 2017Kirjeldatud tunnitarbimise arvestus kehtib kodu- ja väiksematele äriklientidele. Suurtele elektritarbijatele ehk valdavalt ettevõtetele, kelle tarbimine erineb tugevasti sõltuvalt äri spetsiifikast, on eriti oluline see, et elektrikogused iga tunni kohta saaksid mõõdetud täpselt tegeliku tarbimise alusel. Seetõttu näeb võrgueeskiri ette, et suuremad kui 63A peakaitsmega tarbimiskohad peavad kauglugemisel olema juba järgmise aasta algusest. Kõikidele klientidele Eestis paigaldatakse kaugloetavad arvestid aga 2017.aasta alguseks.

Kaugloetav arvesti pakub lisaks avatud turul vajalikule tunnipõhisele mõõtmisele ja toimingute lihtsustamisele mitmeid muid hüvesid. Alates tülikast näiduteatamisest vabanemisest kuni selleni, et rikkest jõuab pingetu arvesti kaudu võrguettevõtjale kiiremini info, mis tähendab ka kiiremat elektrikatkestuse kõrvaldamist.

Eestis on kõik suuremad võrguettevõtjad kaugloetavate arvestite paigaldamisega alustanud. Elektrilevi võrgus olevast ligi 650 000 arvestist on täna kaugloetavad ligi 57 000, Imatra Elektri 24 000 arvestist on kauglugemisel 3100 ja VKG Elektrivõrkude ligi 37 000 arvestist on kaugloetavad 20 500.

Näitude kauglugemisele üleminek on mahukas projekt, mida pole üleöö teinud ükski riik. Näiteid ei pea otsima kaugelt – Soomes avanes elektriturg täielikult 1998. aastal ja kauglugemisele üleminek lõpeb alles järgmisest aastast.

Seega, kui meil on üleminekuks turu avanemisest 4 aastat, siis põhjanaabrite näitel räägime koguni 14 aastast. Nii nagu aga teistes riikides, ei jää ka Eestis elektrituru avanemine arvestite või elektritarbimise mõõtmise taha.