• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arengufondi uus arupuru investeering

    Eesti Arengufond investeerib targa tolmu ehk arupuru tehnoloogiat arendavasse firmasse Defendec OÜ 1,2-1,5 miljonit eurot.

    SmartCapi kaasinvestor on Firepower Ventures OÜ ning investeeringu suurus on 1,2-1,5 miljonit eurot, rääkis SmartCapi juhatuse liige Heidi Kakko. Ta lisas, et arengufond on Defendecil silma peal hoidnud juba mõnda aega ning nüüd otsustati lõpuks investeerida.
    „Koos kaasinvestoritega me kavatseme sinna 1,2 või siis ka 1,5 miljonit eurot investeerida, sõltub sellest, kas me kaasinvestoreid võtame täiendavalt juurde. Seda investeeringut teeme osade kaupa teatud perioodi jooksul. Alguses omakapitali investeeringuna, hiljem vaatame, kuidas vajalik on, selleks et ettevõte oleks piisavalt kapitaliseeritud rahvusvaheliseks laienemiseks,“ selgitas Kakko.
    Teise investori Firepower Ventures taga on Kakko sõnul mõned Eesti eraisikud, kes teevad äriinglitena investeerimisel esimesi samme. Firma juhatuse liige Henri Treude ütles, et varem ei oldud startup ettevõtetesse investeeringuid tehtud.
    „Ega eesti turul atraktiivseid variante väga palju ei ole, Defendec tundus atraktiivne investeerimisvõimalus. Siiamaani oleme teist tüüpi asjadesse investeerinud. vaatame kuidas selle asjaga läheb,“ rääkis Treude.
    Kakko kinnitusel jääb SmartCap koos kaasinvestoriga alati vähemusosalusse, kuid osaluse lõplikku suurust on veel raske öelda. See selgub siis, kui kogu raha on ettevõttesse ära pandud. Defendeci suuromanikud on selle asutajad Jaanus Tamm, Tauri Tuubel ja Jürgo-Sören Preden.
    Defendec OÜ on 2006. aastal loodud Eesti tehnoloogiaettevõte, mis arendab arupuru ehk smart dust’i tehnoloogial põhinevaid jälgimissüsteeme turva- ja militaarsektorile ning infrastruktuuri ettevõtetele.
    „Meie oleme välja töötanud targa tolmu tarkvaralahenduse ja riistvaraplatvormi, mida saab erinevates tööstusharudes rakendada. Esimene toode on elektrooniline piirivalvur, mis on sellised väikesed kaamerakesed, mis aitavad väga suuri piirialasid väga efektiivselt kaitsta. Need on nagu virtuaalsed silmad. Keegi füüsiliselt kohale ei pea minema ja siis and vaatavad ja teatavad ohust,“ rääkis Defendeci juht Jaanus Tamm. Tema sõnul on eelis võrreldes maailma alternatiivsete tehnoloogiatega see, et nende välja mõeldud seaded on juhtmevabad ning äärmiselt energiasäästlikud.
    „Oleme selle lahenduse välja töötanud niimoodi, et ta tarbib hästi vähe energiat, mis võimaldab seda, et piirivalvurid ei pea kuhugi kaugele mitusada kilomeetrit sõitma, patareisid laadima ja siis tagasi tulema. Kuna ta on nii väike, siis ta ei ole ka nähtav, sa ei avasta teda niisama lihtsalt. Igasuguste kaitsetehnoloogiate puhul on hästi oluline see, et ta ei ole ilmselgelt nähtav, mis ei kehti videokaamerate, radarite ja selliste asjade puhul, kus on suhteliselt kaugele näha, et siin midagi jälgitakse,“ rääkis Tamm.
    Eestis kasutab Defendeci loodud tehnikat juba viimased kaks aastat Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Vaatlusseadmed on üles riputatud Eesti-Vene maismaapiirile nn hotspot’idesse ehk kohtadesse, kus on keskmisest suurem tõenäosus, et piiriületusel toimub rikkumisi.
    „Meil olid probleemid. Meie vanema generatsiooni valveseadmed andsid liiga palju valehäireid. Tasus ainult loomal läbi joosta, kui andis gordonisse häire. Nüüd selle uue tehnoloogiaga on meil silmad olemas, kadusid ära valehäired,“ selgitas PPA piirivalveosakonna infovarade talituse juht Kalev Sarapu. Ta lisas, et peamised põhjused, miks otsustati Defendeci tehnoloogiat kasutama hakata, oli seadmete mobiilsus, lihtsus ja autonoomsus.
    „Mobiilsus oli üks põhiargumente, mille pärast hakkasime Defendeciga koostööd tegema. Täna panen seadme sellesse lõiku, homme võtan ta ära ja panen kahe minuti jooksul järgmisesse lõiku. Muud asjad, näiteks videokaamerad või miski muu, eeldavad kaableid ja infrastruktuuri, mida meil piiri peal ei ole. Oluline on ka lihtsus – kaks minutit ja ta toimib. Seade on täielikult autonoomne, keegi ei juhi teda ning järgmise laadimiseni peab vastu kuni 400 päeva või 5000 pilti, sõltuvalt sellest, mis enne täis saab,“ tõi Sarapu välja innovaatilise tehnoloogia häid omadusi. PPA jaoks on uus valvesüsteem ka rahaline kokkuhoid, sest Sarapu sõnul on ühe Defendeci seadme komplekt üksteist korda odavam kui hoida näiteks sajameetrist lõiku piirivalve all 24 tundi ööpäevas 365 päeva aastas, mis läheks maksma ligikaudu 80 000 eurot.
    „Uue tehnoloogiaga avastasime eelmisel aastal kokku 26% kõigist kinnipidamistest väljaspool piiripunkti, mis on märgatav osa, arvestades kui palju meil neid seadmeid on. Näiteks esimesel testimisel võtsime kuu aja jooksul kinni nii palju sigareti ülevedajaid, et kokku toodi sealt 78 000 krooni käibemaksu riigile tagasi. Süsteem maksis kaks korda vähem,“ märkis Sarapu.
    Eestis on Defendeci kliendid veel Eesti Energia ja Jõelähtme golfikeskus. Samuti on Defendeci tehnoloogia kasutusel veel teistegi Euroopa riikide piirivalves, näiteks Ukrainas, Montenegros, Albaanias ja Rumeenias. Kokku kasutatakse firma loodud tehnoloogiat kaheksas erinevas riigis, mis peamiselt jäävad Euroopasse, kuid uusi arendusi pakutakse ka USAs ning Aasias.
    Autor: Kadri Põlendik, Ave Lepik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.