Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arengufondi uus arupuru investeering

    Eesti Arengufond investeerib targa tolmu ehk arupuru tehnoloogiat arendavasse firmasse Defendec OÜ 1,2-1,5 miljonit eurot.

    SmartCapi kaasinvestor on Firepower Ventures OÜ ning investeeringu suurus on 1,2-1,5 miljonit eurot, rääkis SmartCapi juhatuse liige Heidi Kakko. Ta lisas, et arengufond on Defendecil silma peal hoidnud juba mõnda aega ning nüüd otsustati lõpuks investeerida.
    „Koos kaasinvestoritega me kavatseme sinna 1,2 või siis ka 1,5 miljonit eurot investeerida, sõltub sellest, kas me kaasinvestoreid võtame täiendavalt juurde. Seda investeeringut teeme osade kaupa teatud perioodi jooksul. Alguses omakapitali investeeringuna, hiljem vaatame, kuidas vajalik on, selleks et ettevõte oleks piisavalt kapitaliseeritud rahvusvaheliseks laienemiseks,“ selgitas Kakko.
    Teise investori Firepower Ventures taga on Kakko sõnul mõned Eesti eraisikud, kes teevad äriinglitena investeerimisel esimesi samme. Firma juhatuse liige Henri Treude ütles, et varem ei oldud startup ettevõtetesse investeeringuid tehtud.
    „Ega eesti turul atraktiivseid variante väga palju ei ole, Defendec tundus atraktiivne investeerimisvõimalus. Siiamaani oleme teist tüüpi asjadesse investeerinud. vaatame kuidas selle asjaga läheb,“ rääkis Treude.
    Kakko kinnitusel jääb SmartCap koos kaasinvestoriga alati vähemusosalusse, kuid osaluse lõplikku suurust on veel raske öelda. See selgub siis, kui kogu raha on ettevõttesse ära pandud. Defendeci suuromanikud on selle asutajad Jaanus Tamm, Tauri Tuubel ja Jürgo-Sören Preden.
    Defendec OÜ on 2006. aastal loodud Eesti tehnoloogiaettevõte, mis arendab arupuru ehk smart dust’i tehnoloogial põhinevaid jälgimissüsteeme turva- ja militaarsektorile ning infrastruktuuri ettevõtetele.
    „Meie oleme välja töötanud targa tolmu tarkvaralahenduse ja riistvaraplatvormi, mida saab erinevates tööstusharudes rakendada. Esimene toode on elektrooniline piirivalvur, mis on sellised väikesed kaamerakesed, mis aitavad väga suuri piirialasid väga efektiivselt kaitsta. Need on nagu virtuaalsed silmad. Keegi füüsiliselt kohale ei pea minema ja siis and vaatavad ja teatavad ohust,“ rääkis Defendeci juht Jaanus Tamm. Tema sõnul on eelis võrreldes maailma alternatiivsete tehnoloogiatega see, et nende välja mõeldud seaded on juhtmevabad ning äärmiselt energiasäästlikud.
    „Oleme selle lahenduse välja töötanud niimoodi, et ta tarbib hästi vähe energiat, mis võimaldab seda, et piirivalvurid ei pea kuhugi kaugele mitusada kilomeetrit sõitma, patareisid laadima ja siis tagasi tulema. Kuna ta on nii väike, siis ta ei ole ka nähtav, sa ei avasta teda niisama lihtsalt. Igasuguste kaitsetehnoloogiate puhul on hästi oluline see, et ta ei ole ilmselgelt nähtav, mis ei kehti videokaamerate, radarite ja selliste asjade puhul, kus on suhteliselt kaugele näha, et siin midagi jälgitakse,“ rääkis Tamm.
    Eestis kasutab Defendeci loodud tehnikat juba viimased kaks aastat Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Vaatlusseadmed on üles riputatud Eesti-Vene maismaapiirile nn hotspot’idesse ehk kohtadesse, kus on keskmisest suurem tõenäosus, et piiriületusel toimub rikkumisi.
    „Meil olid probleemid. Meie vanema generatsiooni valveseadmed andsid liiga palju valehäireid. Tasus ainult loomal läbi joosta, kui andis gordonisse häire. Nüüd selle uue tehnoloogiaga on meil silmad olemas, kadusid ära valehäired,“ selgitas PPA piirivalveosakonna infovarade talituse juht Kalev Sarapu. Ta lisas, et peamised põhjused, miks otsustati Defendeci tehnoloogiat kasutama hakata, oli seadmete mobiilsus, lihtsus ja autonoomsus.
    „Mobiilsus oli üks põhiargumente, mille pärast hakkasime Defendeciga koostööd tegema. Täna panen seadme sellesse lõiku, homme võtan ta ära ja panen kahe minuti jooksul järgmisesse lõiku. Muud asjad, näiteks videokaamerad või miski muu, eeldavad kaableid ja infrastruktuuri, mida meil piiri peal ei ole. Oluline on ka lihtsus – kaks minutit ja ta toimib. Seade on täielikult autonoomne, keegi ei juhi teda ning järgmise laadimiseni peab vastu kuni 400 päeva või 5000 pilti, sõltuvalt sellest, mis enne täis saab,“ tõi Sarapu välja innovaatilise tehnoloogia häid omadusi. PPA jaoks on uus valvesüsteem ka rahaline kokkuhoid, sest Sarapu sõnul on ühe Defendeci seadme komplekt üksteist korda odavam kui hoida näiteks sajameetrist lõiku piirivalve all 24 tundi ööpäevas 365 päeva aastas, mis läheks maksma ligikaudu 80 000 eurot.
    „Uue tehnoloogiaga avastasime eelmisel aastal kokku 26% kõigist kinnipidamistest väljaspool piiripunkti, mis on märgatav osa, arvestades kui palju meil neid seadmeid on. Näiteks esimesel testimisel võtsime kuu aja jooksul kinni nii palju sigareti ülevedajaid, et kokku toodi sealt 78 000 krooni käibemaksu riigile tagasi. Süsteem maksis kaks korda vähem,“ märkis Sarapu.
    Eestis on Defendeci kliendid veel Eesti Energia ja Jõelähtme golfikeskus. Samuti on Defendeci tehnoloogia kasutusel veel teistegi Euroopa riikide piirivalves, näiteks Ukrainas, Montenegros, Albaanias ja Rumeenias. Kokku kasutatakse firma loodud tehnoloogiat kaheksas erinevas riigis, mis peamiselt jäävad Euroopasse, kuid uusi arendusi pakutakse ka USAs ning Aasias.
    Autor: Kadri Põlendik, Ave Lepik
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Alphabeti head tulemused tekitasid järelturul ralli
Analüütikute prognoose ületanud Alphabeti majandustulemused kergitasid järelturul Google’i emafirma aktsiat üle tosina protsendi.
Analüütikute prognoose ületanud Alphabeti majandustulemused kergitasid järelturul Google’i emafirma aktsiat üle tosina protsendi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Majandusminister: Bolti president siin eksib, eelnõud kirjutavad ikka ametnikud
Platvormitöö direktiivi ja Bolti lobistamisega seoses näeb majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, et ettevõtete eest seismine ongi avalik huvi ja ministeerium on toiminud õigesti.
Platvormitöö direktiivi ja Bolti lobistamisega seoses näeb majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, et ettevõtete eest seismine ongi avalik huvi ja ministeerium on toiminud õigesti.
Euroopa gaasikauplejad muretsevad juba järgmise talve pärast
Gaasituru kauplejad on pärast 2022. aasta hinnatippu taas läinud murelikumaks, vahendab Bloomberg.
Gaasituru kauplejad on pärast 2022. aasta hinnatippu taas läinud murelikumaks, vahendab Bloomberg.