• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 10.10.12, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IMF: maailma majanduskasv võtab hoogu maha

Värskelt üllitatud maailmamajanduse ülevaate eessõnas väljendab isegi IMFi peaökonomist Oliver Blanchard lootust, et ehk on fond oma prognoosidega mööda pannud – need on liiga sünged.
Kärbitud prognoosi järgi kasvab maailma majandus 2009. aasta langusest lugedes kõige aeglasemas tempos.
Kasvuväljavaadete peamised riskid on tuttavad – jätkuvalt usaldusväärse lahenduseta euroala võlakriis ning “tiksuv pomm” USAs, mis johtub poliitikute võimetusest leida alternatiiv uuel aastal jõustuvatele automaatsetele maksutõusudele ja kulukärbetele. Need viiksid maailma suurima majanduse uuesti langusesse.
“Põhiküsimus on, kas maailma majandus on oma oodatult aeglases ja ebaühtlases toibumises jõudnud järjekordse turbulentsi faasi või on praegune aeglustumine püsivama iseloomuga,” nendib IMF Tokios algava aastakoosoleku eel avaldatud raportis. “Vastus sõltub sellest, kas Euroopa ja USA poliitikakujundajad suudavad oma suurimatele lähiaja probleemidele ennetava lahenduse leida.”

Artikkel jätkub pärast reklaami

Juulikuise prognoosiga võrreldes on IMF maailma majanduskasvu prognoosi kärpinud toonaselt 3,5 protsendilt tänavu 3,3 protsendile ning tuleval aastal vastavalt 3,9 protsendilt 3,6 protsendile, viidates “alarmeerivalt suurele” riskile, et kasv veelgi järsemalt pidurdab.
Põhjalas olukord parem. Euroala suhtes on IMFi prognoos juuliga võrreldes süngemaks muutunud, kuid tulevaks aastaks prognoositav SKP langus eelmise prognoosiga võrreldes väiksem. Ehk siis et tänavu kahaneb euroala SKP keskmiselt 0,4% ning tuleval aastal 0,7% asemel 0,2%.
Põhjalas on pilt muu Euroopaga võrreldes parem. Kiireimat kasvu prognoosib IMF tuleval aastal Norrale ja Rootsile.
IMFi juht Christine Lagarde on korduvalt ärgitanud euroala liidreid kriisilahenduses kiiremini kokkuleppeid leidma, kuid nagu näitas ka äsjane ELi rahandusministrite kohtumine on nii pangandusliidu loomise kui ka Kreeka abistamise osas veel palju erimeelsusi. Samuti ei kiirusta Hispaania abipaketti küsima.
Abipaketi ootuses alanenud laenuintressid võivad uuesti üles minna, kui Hispaania liiga pikalt viivitab, hoiatas Blanchard, nentides, et ka Itaalia peab jätkama jõupingutusi konkurentsivõime taastamiseks. Selleks peab aga mõlemal riigil olema võimalus pangad rekapitaliseerida ilma, et riigi võlakoorem sellest kasvaks, ning võimalus turult laenu saada mõistliku hinnaga. Sammhaaval sinnapoole praegu liigutakse.
“Killud on paika saamas ja kui oleks võimalik see keeruline piltmõistatus kiiresti lõpule viia, oleks alust eeldada, et kõige hullem hakkab mööda saama,” kirjutas Blanchard.
Kaitset tuleb suurendada. Pikemas perspektiivis peab aga euroala oluliselt suurendama oma vastupidavust võimalikele šokkidele, milleks tuleb lisaks pankade järelevalvele euroala tasandile viia ka nende probleemide lahendamine ja rekapitaliseerimine.
Euroopa Keskpangal soovitab IMF juba praegu rekordmadalat intressimäära alandada, kuna deflatsioonirisk on tavatult kõrge.
Väljaspool Euroopat on majanduskasvu pilt parem, ehkki ka seal on IMF oma prognoose kärpinud. Siiski prognoositakse maailma ligi 200 riigis tuleval aastal SKP langust või paigaltammumist vaid kaheksas riigis, millest kuus on euroalal: Kreeka, Hispaania, Itaalia, Portugal, Küpros ja Sloveenia.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele