IMF: maailma majanduskasv võtab hoogu maha

Kärbitud prognoosi järgi kasvab maailma majandus 2009. aasta langusest lugedes kõige aeglasemas tempos.

Kasvuväljavaadete peamised riskid on tuttavad – jätkuvalt usaldusväärse lahenduseta euroala võlakriis ning “tiksuv pomm” USAs, mis johtub poliitikute võimetusest leida alternatiiv uuel aastal jõustuvatele automaatsetele maksutõusudele ja kulukärbetele. Need viiksid maailma suurima majanduse uuesti langusesse.

“Põhiküsimus on, kas maailma majandus on oma oodatult aeglases ja ebaühtlases toibumises jõudnud järjekordse turbulentsi faasi või on praegune aeglustumine püsivama iseloomuga,” nendib IMF Tokios algava aastakoosoleku eel avaldatud raportis. “Vastus sõltub sellest, kas Euroopa ja USA poliitikakujundajad suudavad oma suurimatele lähiaja probleemidele ennetava lahenduse leida.”

Juulikuise prognoosiga võrreldes on IMF maailma majanduskasvu prognoosi kärpinud toonaselt 3,5 protsendilt tänavu 3,3 protsendile ning tuleval aastal vastavalt 3,9 protsendilt 3,6 protsendile, viidates “alarmeerivalt suurele” riskile, et kasv veelgi järsemalt pidurdab.

Põhjalas olukord parem. Euroala suhtes on IMFi prognoos juuliga võrreldes süngemaks muutunud, kuid tulevaks aastaks prognoositav SKP langus eelmise prognoosiga võrreldes väiksem. Ehk siis et tänavu kahaneb euroala SKP keskmiselt 0,4% ning tuleval aastal 0,7% asemel 0,2%.

Põhjalas on pilt muu Euroopaga võrreldes parem. Kiireimat kasvu prognoosib IMF tuleval aastal Norrale ja Rootsile.

IMFi juht Christine Lagarde on korduvalt ärgitanud euroala liidreid kriisilahenduses kiiremini kokkuleppeid leidma, kuid nagu näitas ka äsjane ELi rahandusministrite kohtumine on nii pangandusliidu loomise kui ka Kreeka abistamise osas veel palju erimeelsusi. Samuti ei kiirusta Hispaania abipaketti küsima.

Abipaketi ootuses alanenud laenuintressid võivad uuesti üles minna, kui Hispaania liiga pikalt viivitab, hoiatas Blanchard, nentides, et ka Itaalia peab jätkama jõupingutusi konkurentsivõime taastamiseks. Selleks peab aga mõlemal riigil olema võimalus pangad rekapitaliseerida ilma, et riigi võlakoorem sellest kasvaks, ning võimalus turult laenu saada mõistliku hinnaga. Sammhaaval sinnapoole praegu liigutakse.

“Killud on paika saamas ja kui oleks võimalik see keeruline piltmõistatus kiiresti lõpule viia, oleks alust eeldada, et kõige hullem hakkab mööda saama,” kirjutas Blanchard.

Kaitset tuleb suurendada. Pikemas perspektiivis peab aga euroala oluliselt suurendama oma vastupidavust võimalikele šokkidele, milleks tuleb lisaks pankade järelevalvele euroala tasandile viia ka nende probleemide lahendamine ja rekapitaliseerimine.

Euroopa Keskpangal soovitab IMF juba praegu rekordmadalat intressimäära alandada, kuna deflatsioonirisk on tavatult kõrge.

Väljaspool Euroopat on majanduskasvu pilt parem, ehkki ka seal on IMF oma prognoose kärpinud. Siiski prognoositakse maailma ligi 200 riigis tuleval aastal SKP langust või paigaltammumist vaid kaheksas riigis, millest kuus on euroalal: Kreeka, Hispaania, Itaalia, Portugal, Küpros ja Sloveenia.