TURUNDUS. Facebooklased kui vabatahtlikud valged laborihiired

Lauri Siibold nimetab end turunduseksperdiks ja omab Facebookis lehekülge Dream On OÜ, mida ta ise “karvase kõhu naljaks” nimetab. “Eks ta selline katsepolügoon on, et vaadata erinevaid lahendusi, kuidas kõmumeedia peale hakkab,” ütles ta. Siibold selgitas, et 95% inimestest sotsiaalmeedias ei adu üldse, kas ja kuidas nendega manipuleeritakse. “95% on sildikandjad, kes käivad mööda internetti ringi, saamata aru, mis neil seljas on, ja ülejäänud 5% on need, kes naeravad nende üle,” jagas Siibold inimesed sotsiaalmeediamaastikul kahte gruppi.

Facebook on tema sõnul kõige kiirem keskkond, et katsetada nn geriljaturundust (väikesed turunduskulud ja tavatud lahendused – toim).

Kasutajad pealiskaudsed. Siibold katsetab ka ise Facebookis, ent selgitab, et inimesed, kes võtavad vaevaks vähegi süveneda, saavad aru, et keegi teeb nalja. “Vaatad ja imestad, kui kaugele on võimalik sellega minna, mida inimesed on valmis tegema ilma süvenemata. Võitma reisi utoopiasse või kuhu iganes. On valmis minema kuskile kolmandale lehele, kirjutama kommentaare või tegema midagi,” rääkis Siibold. Tema sõnul võib seda ühest küljest pidada naljaks. “Aga teisest küljest vaatad, teed erinevaid katsetusi, milline sõnade järjestus töötab, mis punktid on välja toodud, ja hakkad kokku koguma,” selgitas ta.

Siibold nentis, et ehkki Facebook on katsetamiseks hea keskkond, peab tuntumatel kaubamärkidel olema eetiline piir selgem, samuti peab kampaania olema konservatiivsem.

Internetiturunduse agentuuri DreamGrow asutaja Priit Kallas ütles, et suur osa Eesti ettevõtteid kasutab Facebooki turunduseks. Ta jagab Facebookis kasutatavad meetodid kolmeks: ettevõttel on Facebooki leht ja suhtlus lehe jälgijatega, ettevõtte Facebooki lehel toimuvad tarbijamängud ja tehakse reklaami ning kolmandaks, reklaamitakse kontaktide loomiseks või selleks, et sealt edasi oma ettevõtte kodulehele suunata.

Tabija jaoks meelelahutus? Kallase sõnul otsib iga normaalne turundaja uusi efektiivseid võimalusi ja katsetab pidevalt, kuidas sama raha eest paremaid tulemusi saada. “Kui mõni eraisik seda oma lõbuks teeb, siis on muidugi piiranguid palju vähem, sest see tegevus on mingis ulatuses kaetud sõnavabadusega,” selgitas ta eraisiku ja ettevõtja erinevusi sotsiaalmeedias turundusvõtete katsetamisel.

Tarbijate jaoks peab Kallas taolisi katsetusi aga meelelahutuseks. “Aegade algusest on turundajad meelelahutuse kõrvale reklaami näidanud. Kui seda korralikult teha, siis võimaldab turundus sotsiaalmeedias sihtida inimesi nii täpselt, et saad neile näidata just seda, mida nad tahavad. Selle ideaalini ei jõuta kunagi, loodetavasti läheb kontakti hind sedavõrd kõrgeks, et inimeste valimatu spämmimine ei tasu ennast ära,” ütles ta.

Internetiturunduse eetikareeglid ja seadused ei erine internetivälise turunduse omadest. “Kehtivad samad põhimõtted mis mujalgi reklaamis. Andmekaitseseadus, reklaamiseadus ja võlaõigusseadus kehtivad igal pool. Samuti toimib tarbijakaitse, neil on lausa oma kaebuste esitamise koht Facebookis, Dreamgrow’ loodud. Ja siis on muidugi isiklik sisetunne,” selgitas Kallas seda, millest turundaja juhinduma peab.

Firmad ei adu nõudeid. Tarbijakaitseameti turismi- ja reklaamitalituse juhataja Katrin Malmi hinnangul on selles valdkonnas kõige suuremaks probleemiks see, et Facebookis ja teistes suhtlusvõrgustikes turundamise ja reklaamiga tegelevad ettevõtjad ei adu, et reklaamiseaduse sätted ning suhtlusvõrgustikele kehtestatud piirangud kehtivad ka neile. “Oleme Facebookis reklaami järelevalvet teinud ning selle käigus tähele pannud, et ettevõtjad tõepoolest ei suhtu Facebooki nagu teistesse reklaamikanalitesse. Ometi tuleb neil mõista, et Eesti ettevõtjalt Eesti tarbijatele suunatud Facebooki-reklaamile kehtivad ikkagi Eesti seadused koos kõikide erinõuete ja piirangutega. Seega on meil Facebookis turundajatele üks selge soovitus: tutvuge reklaamiseadusega,” pani Malm Facebookis pesitsevatele ettevõtjatele südamele.

Tarbijakaitseameti sõnul on üks suur probleemvaldkond Facebookis alkoholireklaamid – mängud-loosimised, kus pakutakse auhinnaks alkoholi. “Hiljuti turismi- ja reklaamitalitusse tööle tulnud inimese üheks tööülesandeks on just sellistel kampaaniatel silma peal hoida,” ütles tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Siiri Erala. Tema sõnul on tarbijakaitseameti vaatevälja sattunud ka auhinnakampaaniaid, mille puhul on tekkinud kahtlus, kas auhind on ikka välja loositud. “Selle aasta esimeses pooles kontrollisime taolisi sotsiaalmeedias toimunud kampaaniaid seitsmel korral. Enamikel juhtudel oli siiski kõik õige,” ütles Erala.Turundusettevõtted kuulutavad omakorda ettevõtjatele, et kui ettevõte ei ole sotsiaalmeedias kliendi sõbrana esindatud, ei ole teda olemas, sest sõber on tarbijale midagi enamat kui lihtsalt üks ettevõte, mis midagi müüa tahab. Tehnoloogia arenguga korrelatsioonis mõjutab internet inimeste igapäevaelu ja tarbimisharjumusi järjest rohkem, kasutades vahendina kas juba klassikaks saanud lauaarvutit või seadmeid kuni mobiiltelefonini välja.