Erakorralised valimised äärmuslik lahendus

Ettevõtja Tiit Vähi arvates on erakorralised valimised Eestile kahjulikud. “Ma ei kardaks, et Jürgen Ligit ja Andrus Ansipit ei suudaks Eestis keegi asendada. Kuid usun, et sisepoliitiline peataolek, mille tooks kaasa erakorralised valimised, oleks Eestile vastuvõetamatu ja kahjulik,” lisas Vähi.

Tema sõnul on kõikide erakondade rahastamisel on olnud halle tsoone nagu Reformierakonnal. “Seda teavad kõik 101 parlamendiliiget ja enamik poliitika jälgijaid Eestis,” ütles Vähi.

Ansip peaks Clintonist eeskuju võtma. Vähi sõnul on Reformierakonna probleem valetamine. “Reformierakonna üks liige Silver Meikar teatud põhjustel avalikustas selle rahastamisskeemi. Reformierakond kiirustas eitamisega, et üldse pole midagi sellist olnud. Kõik teavad, et see on olnud. Probleem pole mitte niivõrd rahastamisskeem, vaid valetamine,” rääkis Vähi. “Reformierakond peaks süü omaks võtma, nagu tegi seda USA president Bill Clinton seoses Monica Lewinskyga.”

Ligi sügavat kriisi ei näe. Reformierakonna aseesimehe, rahandusminister Jürgen Ligi arvates on jutt sügavast kriisist ülespuhutud ja ebasiiras. “Erakorraliste valimiste hind ühiskonnale on kõrge – mitte ainult järjekordsed valimiskulud, vaid ka külmutatud palgad, pensionid ja toetused, halvenenud majanduskeskkond ning valimistüdimus,” rääkis Ligi Delfile.

Erakorraliste valimiste üleskutse taga tuleb Ligi ütlusel näha parteilist huvi püüda sogases vees kala ning teeselda tegevust. “Keskerakonna ja Rahvaliidu hüüdlausetega on keeruline hoida oma reitingut pikalt, samuti on protestirühmad oht opositsiooni häältele ja ühtsusele,” väitis Ligi.

“Stabiilsus ja nelja-aastane valimistsükkel on suur väärtus, parteide päevahuvidest palju suurem,” ütles Ligi, kes on lisaks kindel, et paari aastaga ei teki ei uusi ideid ega ilmu uusi tegijaid.

Lauristin: lahenduseks astuda samm tagasi

Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse liige, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin põhjendas esmaspäevast erakorraliste valimiste üleskutset sellega, et Eesti poliitikas on tekkinud ummik ning olukorrast väljumiseks tuleks erakondadel valimiste kaudu puhastuda.“Meile tundub, et võib-olla oleks mõistlikum proovida võtta paar sammu tagasi: kutsuda uuesti kodanikuühiskonda, vabakonda, valijaid ütlema oma sõna ja tegelikult on see ka kõigile erakondadele üleskutse enesepuhastuseks valimiste kaudu,” rääkis Lauristin “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus.Ta lisas, et Eestis ei ole kerge erakorralisi valimisi esile kutsuda, samas kui paljudes vanades demokraatiates on see põhiseaduses ette nähtud võimalus kriisidest väljatulekuks. Lauristin meenutas, et oli ise põhiseadusliku assamblee liige ning selline pidur pandi 20 aastat tagasi peale, välistamaks, et valimisi ei toimuks iga paari kuu tagant, kuna erakondi oli toona kümneid ja riigi arengus aeg kriitiline.“Praegu see stabiilsusmehhanism on jõudnud iseenda vastandini, tekitanud stagnatsiooni ühiskonnas. Kui näeme, et valitsev poliitika ei märka, et olukord on teine, vaid räägib sellest, et ainult nii saabki olla ja ainult nemad saavadki valitseda, siis see on veel stagnatsioon kuubis. Siin ei ole tõesti muud, kui pöörduda valijate poole,” ütles Lauristin.

Taust

Kuidas jõuda erakorraliste valimisteni

Põhiseaduses neli võimalust:Valitsus astub tagasi.Rahvahääletusele pandud eelnõu kukub läbi.Riigieelarvet ei suudeta 1. märtsiks vastu võtta.Peaministrit umbusaldatakse.