“Me oleme mures Rootsi kinnisvarahindade pärast, sest seal pole teistele riikidele sarnast korrektsiooni esinenud,” ütles intervjuus Bloombergile Taani suurima panga tegevjuht Eivind Kolding. “Seda asja jälgime me tähelepanelikult.”

Panga koduturul saavutasid kinnisvarahinnad 2007. aastal tipu. Pärast seda on hinnad tulnud veerandi jagu alla ning eksperdid näevad jätkuvat langust. Samas on naaberriigis kinnisvarahinnad jätkamas tõusu, seda vaatamata hoiatusele augustis, et mull on tekkinud.

Rootsi valitsus on samal ajal tugevalt karmistamas pankade kapitalinõuded, mis pole võrreldavad ühegi teise riigi omadega. Samas on Rootsi pankade maksejõuetuse vastu kindlustamise hind tõusnud, Nordea Banki kindlustuse hind on vähem kui kuuga tõusnud üle 6%. Sama perioodi jooksul on Danske lepingute hind kukkunud 8% võrra, selgus Bloombergi andmetest.

Ohu märgid. Ilma piiranguteta jätkavad pangad üksteise vastu konkureerimist, isegi kui sellega viiakse turg tasakaalust välja, ütles Kolding.

“Kui me ühiselt lepime kokku, et nüüd me enam rohkem ei laena, siis me võiks mulli mõjutada,” ütles Danske juht. “Kuid me tegutseme konkureerivas keskkonnas. Ma ei näe, et mulli vältimine oleks meie ülesanne. Kuid meie ülesanne on, et mulli lõhkemisel ei mõjutaks see ülemäära palju panka.” Tema sõnul võib riski ohus olla Norra kinnisvaraturg, millest minagi siin tagumisel küljel hiljuti kirjutasin. Sellele vaatamata arvab Kolding, et Norra naftarahaga tagatud majandus on paremas olukorras, et taluda hinnatõuse.

Rootsi puhul aga tasub ettevaatlik olla küll. Riigi kodumajapidamiste laenud on ajavahemikul 2006–2011 kasvanud 50%, 2,65 triljoni Rootsi kroonini, mida vedas eluasemelaenude 86%-line tõus.