Vihand: näen ETKs metsikuid võimalusi

Milline juht Te olete? Seda Te peate küsima mu kolleegide käest. Ma ise küll olen alati arvanud, et ma olen treeneri tüüpi juht. Pigem aitan oma inimestel mõelda ja esitan küsimusi, et jõuda välja üksteisemõistmiseni, mitte ei paku välja universaalseid lahendusi käisest. Ma ei pea ennast maailma kõige targemaks inimeseks, kellel on igas olukorras vastus. Pigem leiame koos oma heade spetsialistide ja kolleegidega olukorrale lahenduse.

Millistest põhimõtest juhina lähtute? Mul on kolm põhimõtet – mitte ainult juhina. Need on väga lihtsad põhimõtted: ma ei kannata laisku, lolle ega alatuid. Kui inimene on tubli, edasipüüdlik, arenemishimuline, siis tõenäoliselt ühel või teisel viisil sobitub ta organisatsiooni väga hästi. Kõik muu on juba juhtide pärusmaa – sa pead kulutama võimalikult vähe või teenima võimalikult palju.

Teil on päris korralik juhikogemus. Mida ise esile toote? Ma ei oska sealt midagi eraldi välja tuua. Kõigega, mis tehtud, olen rahul. Kõik on omas hetkes kasulik. Ilma kogemuseta oleksin ma teine inimene, igal pool on võlud, mured ja rasked hetked.

Milline on neist kõige säravam? Olümpiamedalit ma ei ole võitnud. Aga ma arvan, et igal pool on eesmärgid laias pildis täidetud.

Ma küsin siis teisiti: suurim õppetund? See on üks osa minu elufilosoofiast, mida ma ka alati kolleegidelt ja alluvatelt küsin: kui me midagi teeme, ükskõik, kas see läheb hästi või halvasti, siis mida me õppisime sellest? Mida saaksime paremini teha? Igal pool, kui ma midagi teen, mõtlen, kas ma tegin seda nii hästi, nagu see võimalik oleks olnud, või saaksin veel paremini. Õppetunde on igalt poolt tulnud.

Näiteks? Ma võin igast kohast näiteid tuua.

Hästi – Rocca al Mare suurhall. Rocca al Mare oli väga huvitav kogemus mitme poole pealt. Üks pool oli see, et kuidas nii mitme erineva omaniku huvide ja taustadega organisatsiooni edasi viia, nii keerulise rahastamisskeemiga organisatsiooni elus hoida ja viia selle eesmärgini, mille omanikud algselt püstitanud olid. Ma olen tõeliselt rahul, et sinna sattusin, kuigi mingi hetk – nagu sporti tehes oled vahel väsinud, tunned vere maitset suus ja mõtled, et mille pagana pärast seda vaja on.

ETKs on Teil suur hulk väljakutseid. Milline on neist suurim? Ma ei ole väljakutseid reastanud. Kohe, kui majja tulin, panin enda jaoks paika teravikud, millele keskendun ja mis on vaja lahendada. Aga neid ei saa ma nimetada, need on sisemised asjad.

Miks Te kandideerisite ETK juhiks? Hea küsimus. Tegelikult tuli igal kuul üks-kaks erinevat tööpakkumist, kõigile neile ütlesin tavaliselt üsna kohe ei. Kuigi oli väga põnevaid pakkumisi. Aga selleks, et mulle üks töökoht meeldima hakkaks, peaksid seal olema teatud tingimused täidetud.

Nimelt? Esiteks peab see valdkond mind kuidagi puudutama. Ma toon näite: kunagi, kui ma Rakvere Piima läksin juhtima, siis ma mõtlesin päris pikalt, kas minna või mitte. Ma ostsin kogu Rakvere Piima tooteportfelli, maitsesin läbi ja vaatasin, et kodujuust on täiesti suurepärane, turul olevate toodete tipp. Siis ma mõtlesin, et üks ettevõte, mis toodab nii head kodujuustu, peab olema sügavam, kui ta välja paistab, suurema potentsiaaliga. Ettevõttel peab olema säde sees, mida kasvatada ja arendada. Nii oligi.

ETKga oli samamoodi. Ma arvan, et enamik Eesti inimesi on kokku puutunud ETKga ühel või teisel viisil. Samas kui ma vaatan neid kauplusi, siis ma ei näe probleeme, vaid võimalusi. Ma arvan, et see on üks põhjus – nägin metsikuid võimalusi. Mind hoiatati, et see on kolhoos ja stagneerunud organisatsioon, siin sees olles ma näen, et see ei ole sugugi niimoodi. Ma näen, et ühistud on väga selgelt ärile orienteeritud, et me organisatsioon on arengule ja edule orienteeritud.

Milline on olukord Eesti jaemüügiturul? Ma arvan, et olukord on praegu muutumas. Konkurents ei kahane, pigem tiheneb. Meie jaoks tähendab see, et kohtades, kus meie oleme ajalooliselt tugevad olnud, ilmuvad konkurendid, kes üritavad meie käest tükki napsata. Aga see tähendab ka vastupidist – sealt, kus me pole ajalooliselt eriti tugevad olnud, hakkame konkurentide käest vaikselt tükke ära võtma. Selline see olukord ongi: igaüks võitleb oma tüki eest. Mõni teeb seda kahjumiga, mõni on kasumlik.

Mis seisus on ETK jaekabanduse turul? ETK on väga heas seisus, unikaalses seisus. ETK-l on üks hästi suur tugevus, mida keegi teine ei suuda järele teha – seesama ühistute struktuur. Kui me vaatame, kuidas sortimendi arendus või plaanide tegemine käib Rimis või Maximas ja kuidas ETKs, siis turul nii lähedal tarbijale nagu meie ei ole mitte keegi. Me ei määra Riiast tooteid, mis peavad kaupluses olema, ei pane paika kampaaniaid Vilniusest. Meie tegevus on väga lokaalselt määratud. Jah, teatud regioonides oleme nõrgemad olnud, aga need on asjad, millega tegeleme.

ETK on suhteliselt keeruline organisatsioon. ETK pole keerulisem organisatsioon kui mõni teine suurem organisatsioon. ETK erinevus on see, et kui muudes suurtes organisatsioonides on isegi teatud mõttes autokraatlik suhtumine – allpool vaadatakse, kuidas üleval peakontoris tehakse mingeid rumalusi – nagu tihti juhtub –, lastakse kõrvad lonti ja tehakse asjad ära, siis meie eeldame, et kui meil siin suures majas on midagi kahe silma vahele jäänud, siis meie ühistud ja partnerid annavad sellest teada. Ehk siis meil on demokraatlik lähenemine. Demokraatlik organisatsioon peaks olema teatud mõttes filter: mõistlikud asjad laseb läbi, võtab kasutusele, ebamõistlikud asjad peab kinni või suunab uuele arutelule.

15. okt 2012–... ETK juhatuse esimeesSept 2008–sept 2011 Bauhofi (Ehitus Service OÜ) tegevdirektor, juhatuse liige2008–... OÜ Histrodamus/Histros Inc. juhatuse liige, asutaja2004–2008 ASi Rakvere Piim tegevdirektor, juhatuse esimees2001–2004 ASi Rocca al Mare Suurhall tegevdirektor, juhatuse esimees