2. detsember 2012 kell 21:00

Kogume riigile varafondi

Isiklikku finantsplaani koostades tabasin end mõttelt, miks ei võiks riik minuga sarnaselt tegutseda. Me ei saa tarbida enam, kui teenime. Vähemalt pikka aega mitte, seda on eeskätt Kreeka kogemus ilmekalt tõestanud.

Võime küll palju teenida, kuid kui me ei oska või ei suuda oma kulusid kontrollida, pole sellest midagi kasu. Tee jõukusele algab väikestest sammudest, kus olulised on järjepidevus ning distsipliin.Tuhanded inimesed lähevad hommikuti tööle, et teha rasket tööd ning teenida raha. Väike osa neist on aga põhjalikult mõelnud, kuidas teenitud raha enda heaks tööle panna. Oma rahale ollakse halvad peremehed. Väga hea oleks, kui inimesed suudaksid oma igakuisest sissetulekust säästa vähemalt 10% ning suunata seda püsivalt ja targalt isikliku vara kasvatamisele. Piisava distsipliini ning heade alusteadmistega investorid märkavad õige pea, kuidas säästetud raha hakkab ise dividende koguma, mis aitab finantseerida jooksvaid kulutusi.Kui eraisikute puhul ollakse õigustatult mures nende pärast, kes elavad palgapäevast palgapäevani ning kel pole nii erilist lootust isikliku finantsseisu paranemisele, siis riikide puhul, kes oma riigieelarve suudavad tasakaalus hoida, kulutades sama palju, kui maksudega kokku suudetakse koguda, plaksutatakse heakskiitvalt käsi. Naljakas, kas pole? Kahjuks aplausi Euroopas enam ei kuule, sest enamik riike ei suuda võlakriisi haripunktis oma eelarveid isegi tasakaalu viia, reservide kogumisest rääkimata.

Üheks positiivseks erandiks on paljude imetlusobjekt Norra. Riik, kes järjekindlalt igal aastal ligikaudu 30 miljardit eurot naftatulu riiklikku varafondi suunab. Euroopa ühe suurima fondi loomise eesmärk oli kujundada läbipaistev ja iseseisev struktuur naftatulude säästmiseks ja investeerimiseks Norra riigialamate tulevaste põlvkondade pensionide kindlustamiseks. Sissemaksed fondi koosnevad seega eranditult Norra riigi naftatuludest ja sisuliselt on tegemist mehhanismiga praeguste riigitulude pikaajaliseks investeerimiseks ja tulevikus pensionide kujul elanikele tagasi jaotamiseks. Fondi viimase kümne aasta netotootlus on olnud veidi üle 4% aastas.Kuna fondil puuduvad ettenähtavas tulevikus väljamaksed, käsitleb fond investeerimist ülipikaajaliselt. Teisiti öelduna on fondi lühiajalistes tulemustes põhimõtteliselt aktsepteeritav ulatuslik fondi väärtuse kõikumine ja on võimalik kasutada investeeringuid, mille väärtuse kasv ja realiseerumine toimub kuni ühe põlvkonna pikkuses (30 aasta) horisondis. Ajal, mil muu Euroopa paaniliselt maailma lõppu prognoosis, ostis Norra 460 miljardi euro suurune naftafondainuüksi eelmisel aastal pea 20 miljardi euro eest Euroopa ettevõtete aktsiaid. Tegemist on nutika käiguga, sest omandatakse väga madalate hindadega varasid, mis hakkavad norrakatele juba lähitulevikus lisatulu teenima.

Idee pürgida Euroopa viie jõukaima riigi hulka on hea. Mis sest, et paljud peavad seda vaid üheks täitumatuks valimislubaduseks. Eesmärgid peavadki suured olema, kuid samas peavad need olema saavutatavad. Palju Euroopa riike on tulude poolest meist mitu korda rikkamad, kuid kõrvutades samal ajal ka nende kulu ja võlakoormust, ei tundugi Euroopa viie rikkaima riigi hulka püüdlemine utoopiline. Riigi ja rahvana rikkaks saamiseks peame põhjalikult muutma nii isiklikku kui ka riigi raha finantsplaneerimist intelligentsemaks. Säästma ja targalt investeerima.Tõsi, meil pole naftat, kuid mitte miski ei takista meid olemast nutikad, sihikindlad, töökad ja distsiplineeritud ning koostama oma riigieelarvet igal aastal vähemalt 2%-lise ülejäägiga ning see omakorda rahavoogu tootvalt investeerida. Kuna poliitikutel on kiusatus riigi rahaga valijatele just valimiste eel meelehead teha, peaks see 2% ülejäägiga eelarve koostamise nõue olema ka meie põhiseadusesse kantud. Rahvastikuteadlaste prognoosid näitavad, et pensionikulud jäävad Eestis sotsiaalmaksutuludest suuremaks pikaks ajaks, kuna inimesed elavad üha kauem.Eesti 2013. aasta  riigieelarve tuludeks prognoositakse 7,3 ja kuludeks 7,6 miljardit eurot, millest pensionideks läheb koguni 1,5 miljardit. Vaadates, kui ebaefektiivselt paljudes ametkondades endiselt riigi rahaga käitutakse, oleks ilmselt juba järgmisel aastal võimalik tahtmise korral riigieelarve vähemalt 2% ülejääki viia ning siis ka Eesti riiklikku varafondi looma asuda. Säästes igal aastal vähemalt 150 miljonit eurot ja investeerides seda sarnaselt Norra riikliku varafondiga, suudaksime juba kümne aastaga koguda pea kahe miljardi eurose reservi.Eeldades, et riigieelarve maht ka aja jooksul mõõdukalt kasvab, oleks meil 20 aasta pärast antud fondis juba sama palju raha, kui on meie järgmise aasta riigieelarve maht. Alati ei ole vaja otsida oma Nokiat, võib ka soodsalt osta osaluse iPhone’e tootvas firmas.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Sampo Panga ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.

Hetkel kuum