Euroopa Liit testib maksukoostöö võimalusi

See aeg on ümber saanud, kus Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemile Euroopa Liidus võõristades viltu vaadati.

Samas on tõenäoline, et Euroopa Komisjoni algatused hakkavad Eesti maksusüsteemi järjest rohkem mõjutama ja juhtima – finantskriisis on ELi liikmesriikide koostöövalmidus ka seni kiivalt kaitstud maksualal kasvanud.

“Viis või kümme aastat tagasi poleks ükski komisjoni maksuettepanek saanud mingisugustki tähelepanu, sest liikmesriigid peavad seda oma suveräänsuse üheks tugevamaks kantsiks,” ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse nõunik Heiki Linnamägi. “Praegu, arvestades finantskriisi ja maksukogumise vajadust, on nii mõnedki asjad, mida kogu aeg laualt ära on lükatud, uuesti laual ja arutusel.”

Läinud nädalal pani Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta lauale 30 ettepanekut, kuidas Euroopa Liidu riigid võiksid ühiselt võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu, mille tõttu jääb liikmesriikidel igal aastal saamata triljon eurot maksutulu. Sellise ülesande sai komisjon tänavu märtsis Euroopa Liidu valitsusjuhtidelt.

“Seegi näitab poliitilist tahet selles suunas edasi liikuda,” ütles Linnamägi.

Info varjamine on järjest raskem. Eesti ettevõtjatele on see märk, et ka Euroopa Liidu tasemel läheb maailm järjest läbipaistvamaks ja info hakkab paremini liikuma. Maksu mittemaksmised, mis varem põhinesid info peitmisel – see aeg on möödas, kommenteeris konsultatsioonifirma Ernst&Young partner Ranno Tingas.

Sarnane koostöö käib OECD ja G20 riikide tasandil.

Tingase sõnul tähendab kurss standardsetele lahenduste poole ühtlasi seda, et järjest enam hakkavad Eesti maksusüsteemi mõjutama Euroopa Komisjoni algatused.

“Regulatsioonid lähevad ilmselt keerukamaks, sest nii lihtsat maksuseadust kui Eestis annab ELis otsida,” ütles Tingas.

Sama möönis rahandusministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Meelis Meigas, kes on viimased kaks aastat esindanud Eestit Brüsselis äriühingute maksustamise töögrupis. See töögrupp otsib koostöökohti tundlikes maksuteemades, mis ELi aluslepingute järgi on liikmesriikide pädevuses, ning jälgib, et liikmesriikide maksumeetmed kõlvatu konkurentsiga üksteise tulubaasi ei uuristaks.

“Eesti on väga lihtsa tulumaksusüsteemiga riik. See soodusrežiim, mis meil on, et jaotamata kasumi pealt maksu ei tule maksta, kehtib võrdselt nii kodumaistele kui ka välismaistele ettevõtetele. Sel põhjusel meie sinna (ebaausa konkurentsi – toim) alla ei käi,” ütles Meigas.

Ka Lätis tulevast aastast jõustuv maksumuudatus, mis võimaldab valdusfirmast tütarühingu maksuvabalt välja müüa, ei ole midagi lubamatut, ehkki Eesti atraktiivsus sellest kannatab. See võib Tingase sõnul põhjustada Eesti provintsistumist rohkem kui me seda “väärt” oleme, kui juhtimiskeskused Balti riikides mujale rajatakse.

Iiri madal maksumäär pole probleem. Et madal maksumäär kehtib kõikidele, ei paku ka Iirimaa ebaausat konkurentsi, kinnitas läinud nädalal maksuvolinik Šemeta. Küll aga on teistele liikmesriikidele pinnuks silmas muud pügalad Iiri maksuseadustes, mis on üks põhjus, miks mitmed rahvusvahelised firmad,  nagu Google, on peakontori just Iirimaale asutanud. Nagu kirjutas Wall Street Journal, on Iirimaa kaudu hõlbus Euroopas teenitud tulu maksuparadiisi ümber kantida.

Euroopa Komisjoni ettepanek on, et kõik ELi riigid defineeriksid maksuparadiisi mõiste ühte moodi, mis välistaks ühe liikmesriigi välja mängimist teise vastu. Kui mõiste on üheselt selge, saab EL blokina avaldada suuremat survet kahjuliku praktika muutmiseks. Näiteks topeltmaksustamise lepinguid muutes.

“Kett on nii tugev kui on selle nõrgim lüli,” märkis Heiki Linnamägi.

Teisi liikmesriike kahjustava maksusoodustuse näitena tõi Šemeta Luksemburgi, mis on e-raamatud maksustanud madalama käibemaksuga, ehkki ELi seadused seda ei luba.

Meigase sõnul on Eesti puhul nurisetud, et siinne tulumaksusüsteem võimaldab dividendid maksuvabalt teistesse riikidesse “keerutada”. Ent selletaolisi probleeme, nagu töögrupis arutatakse, kus üks ja sama tulu on ühes riigis käsitletud intressina ja teises dividendina ning jääb lõpuks maksusüsteemide erisusi ära kasutades üldse maksustamata, ei ole. Eesti jaoks on suurem probleem käibemaksupettus.

Ka siin püüab komisjon lahendusi pakkuda. Selleks, et piiriülest käibemaksupettust tõkestada ja rakendada pöördmaksustamist, on vaja luba. Selle saamiseks võib praegu kuluda kaheksa kuud, kuni kõik liikmesriigid selle kooskõlastavad. Euroopa Komisjoni ettepanek on luua kiirmenetlus, kus loa (piiratud kehtivusajaga – toim) andmise voli läheks komisjonile. Otsus aga viibib, kuna osa liikmesriike peab isegi piiratud volituste delegeerimist komisjonile liiga paljuks.

Nii et maksukoostöö küll edeneb, kuid visalt.