• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 10.12.12, 11:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Pank: nii eksport kui import kasvasid

Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit ütles III kvartali majanduskasvu kommenteerides, et kasvasid nii eksport kui ettevõtete põhikapitali tehtud rahapaigutused.
Järgneb Andres Saarniidu kommentaar:
Maailmamajanduse olukorra ja ebamääraste kasvuväljavaadete tõttu on Eesti ekspordinäitajad olnud tänavu heitlikumad kui tavaliselt. Käesoleva aasta esimeste kuude 9%ni küündiv kaupade väljaveo aastakasv (mõõdetud jooksevhinnas) asendus teises kvartalis ligi 3%lise langusega ja kiirenes kolmandas kvartalis taas ligi 8%ni. Sellel taustal oli mõneti üllatav teenuste ekspordi kasvutempo järsk aeglustumine sellistel tegevusaladel nagu kaubavedu, reisiteenused ja ehitus.
Käesoleva aasta kolmandas kvartalis kasvas põhikapitali tehtud rahapaigutuste ja SKP suhe 28%ni, mis on kriisiaegne kõrgeim tase. Tänu kasvanud investeerimisaktiivsusele oli nii kaupade kui ka teenuste import varasemast suurem. Seetõttu kahanes kolmanda kvartali kaupade ja teenuste konto ülejääk aastatagusega võrreldes umbes kaks korda, seda nii absoluutsummas kui ka mõõdetuna SKP suhtes. Ülejääk moodustas siiski 4,6% kvartali SKPst. See on märgatavalt suurem kui euroala liikmesriikide viimase poolteise aasta vastav keskmine näitaja, viidates endiselt kõrgele säästmistasemele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maksebilansi jooksevkonto ülejääki vähendas investeerimistulude väljavool. Sarnaselt varasemate kvartalitega oli valdavalt tegemist tulude arvestusliku väljavoolu ehk Eestisse reinvesteeritud kasumiga. Tegelikud dividendid moodustasid seejuures tulude väljavoolust vaid 8%. Kokkuvõttes vähenes jooksevkonto ülejääk kolmandas kvartalis 0,9%ni SKPst.
Kuivõrd jooksevkonto ülejääk tähendab seda, et kolmandas kvartalis puudus vajadus välisrahastamise järele, kahanes jätkuvalt ka netovälisvõlg. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis olid Eestis nõuded välisvõlakohustustest esimest korda suuremad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele