• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Käib liberaalne kontrrevolutsioon

    Majanduskriis on Eestis läbi saanud, aga tuju on paha.

    Polnud marksistid esimesed ega paraku ka viimased, kes märkasid, et kui elu halvaks pöörab, siis tulevad kõige kehvema elujärjega inimesed tänavale ja hakkavad mässama.
    1920.–1930. aastatel siiski otsest mässu ei sündinud.
    Järelikult: mitte igasugune “tänavademokraatia” ei pruugi esindada poliitilist vasakpoolsust, sotsialismi ja ametühingulisust.
    Mõelgem järele, milliseid ideid “tänavatel” märkame. Nüüdses mõttes on need suuresti sotsiaalvõrgustikud.
    Miks protestitakse? Tänavale tuldi ACTA vastu sellepärast, et valitsused kavatsesid veebis eksis­teerivat vabaturgu piirama hakata. Protestid elektrihinna tõusu vastu on protestid Eesti Energia vastu, kel õnnestub vältida vabaturu tingimusi isegi siis, kui need formaalselt tekivad. Vähemalt osa üliõpilaste protestidest on seotud sellega, et kõrgharidusreform tegeleb kõige muuga kui sellega, et õpetamine oleks heal tasemel. Estonian Airi juhid on teinud Partsi kiuste imet, aga mis motiiv peaks firmal olema, kui kommertslennundus on hukka­ aetud.
    Väike osa arstide streiginõudmistest oli seotud palkadega ja suurem osa meditsiinisüsteemiga. Järelikult: see, mis tänavatel ja netis sünnib, on Eesti kapitalistlik kontrrevolutsioon. Inimesed tahavad paremat palka, odavamaid kaupu ja paremat elu – mille riigikapitalism on meilt masu ettekäändel ära võtnud. Tahame tagasi 10–15 aasta tagust elukorraldust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.