Riigireetur kapost

Riigireetmises kahtlustatav Veitman on ise tunnistanud koostöö tegemist Vene Föderatsiooniga. Ta on uurimisasutustele välja andnud ka osaliselt sularaha, mida ta sai Vene eriteenistuselt tasuna luureinfo eest.

Aasa hinnangul tähendab taaskord lahvatanud riigireetmise skandaal, et Eesti on oma geopoliitilise asukoha ja ajaloo tõttu jätkuvalt Vene eriteenustuste suure huvi ja agressiivse surve all. Samas on Eesti sellega tema sõnul arvestanud ning kasutab vastumeetmeid. Sinisalu möönis, et Venemaale ei meeldi Eesti kuuluvus NATOsse ja Euroopa Liitu.

Samas arvas Sinisalu, et nii lühikese aja jooksul kolme riigireeturi paljastamine tähendab pigem edu, mitte nõrkust. Ta lisas, et paratamatult on reetureid paljudes lääneriikides.

Miks võeti endine KGB ametnik tööle Eesti kaitsepolitseisse? Sinisalu rõhutas, et asjad tuleb panna omaaegsesse konteksti ja inimesi, kes on kunagi töötanud KGB heaks, ei tohi selle juhtumi valguses hakata sildistama.

Ta põhjendas, et omal ajal, kui kaitsepolitsei alustas, polnud lihtsalt inimesi võtta. „Eritehnika, mis valitsuskomisjon Pagari tänaval KGB-lt üle võttis, oli keeruline ja tollal polnud lihtsalt spetsialiste, keda kasutada,“ ütles Sinisalu.

„Veitman ei jätkanud koostööd KGB õigusjärglastega, mis Venemaal loodi. Värbamine toimus märksa hiljem. See oli hädaseisund, ei olnud inimesi ega vahendeid. Tihti on halvad ja veel halvemad valikud,“ märkis Sinisalu.

Riigireetmises kahtlustatav Vladimir Veitman on sündinud Tallinnas 1950. aastal ja omandanud hariduse TPIs. 1980-1991 töötas ta siinse KGB heaks ENSV riikliku julgeolekukomitee operatiivtehnilises osakonnas.