Statistikaamet analüüsis koolilõpetajate edukust tööturul

"Kõrgharidust pakkuvate koolide puhul on vaieldamatult edukamad Estonian Business Schooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli lõpetanud," ütles analüütik.

Juhtivstatistik Koit Meres vaatles erinevate haridustasemete lõpetajate sotsiaalset seisundit kui edukuse näitajat tööturul. "Tulemuste põhjal võib järeldada, et kutseharidus ei ole sugugi ummiktee, milleks teda sageli avalikkuses on peetud," ütles ta. "Aastatel 2006–11 kutsehariduse lõpetanutest ligi 11% olid 2012. aastaks omandanud sellest kõrgema haridustaseme, kõrghariduses oli vastav näitaja 10%," selgitas Meres.

Samuti ilmnes, et järjest rohkem mehi õpib. "Loodame, et sooline hariduslik lõhe hakkab vähenema," ütles juhtivstatistik.

Aktuaalse teemana tõi Koit Meres välja ka välismaale minemise. "Kutsehariduse puhul lähevad välismaale eelkõige nende erialade lõpetanud, kes saavad vähem palka, kuid kõrghariduses sissetulek niivõrd välismaale minekut ei mõjuta, seal on olulisemad muud tegurid," lisas ta.

Töötus sõltub üheaegselt nii haridustasemest kui ka erialast, selgitas Meres. "Näiteks tervise eriala kutseharidusega lõpetanute töötuse tase on madalam kui põllumajanduse magistrite oma," märkis Meres.

Statistikaamet hindas kutse- ja kõrgkoolide lõpetanute edukust tööturul hariduse infosüsteemi, maksu- ja tolliameti, rahvastikuregistri ja töötukassa andmete põhjal. Edukuse hindamise peamiseks näitajaks on nende töine sissetulek, samuti lõpetanute sotsiaalne staatus: tööga hõivatus või töötus ning edasiõppimine.

Samuti toob statistikaamet kell 11 algaval pressikonverentsil välja edukamate koolide ja erialade nimekirja.