Üürilepingu sõlmimisel annab omanik üürnikule seadusliku õiguse seal korteris elada, rõhutab rahvastiku toimingute osakond. Seega on igati korrektne, kui üürnik ka enda elukoha sinna korterisse registreerib.
„See ju üürilepingu mõte ongi – inimene üürib koha, kuhu ta elama asub ja leping annab seal elamise õiguse. Rahvastikuregistris registreeritaksegi see fakt. Omanik ei saa keelata inimesel rahvastikuregistris seda pinda oma elukohaks registreerida,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.
Rahvastikuregistri seaduse järgi peab inimene, kes muudab alalist elukohta, ennast registreerima 30 päeva jooksul uuele aadressile. Üürnikul on elukoha registreerimiseks vaja kas omaniku nõusolekut või kehtivat üürilepingut. Kiisleri sõnul pole eraldi luba või nõusolekut vaja, kui on olemas kehtiv üürileping. Sellele vaatamata on mõistlik, et osapooled teineteist sellistest asjadest teavitavad.
Seadusest tulenevalt on üürnikul, kui ta senisest elukohast välja kolib, kohustus ära muuta ka oma elukoht rahvastikuregistris.
Elukoha andmete alusel korraldatakse valimisi, jagatakse tulumaksu kohalikule omavalitsusele ja pakutakse inimestele avalikke teenuseid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!