Esimest korda viimase kümne aasta jooksul tuleb müüki rida ettevõtteid, kus erinevalt erastamisajast panevad kauba letile investeerimisfondid. Mitme firmaga on investorid kõrvetada saanud ja osaluse müük on kui vabanemine.
Turuosa ja senist tegevust arvestades on välismaiste investeerimisfondide osalusega ettevõtetest atraktiivsemad ja ka väärtuslikumad puksiirifirma PKL, Salva Kindlustus, Elke Grupp, Starman. Viimast noolib Tele2 ja tõenäoliselt on ka Starman esimene, kelle omanikud alanud aastal vahetuvad. Teine suurem tehing võib toimuda puksiirifirmaga PKL, mille üks omanikke on investeerimisfond Amber Trust.
PKLi kaasomanik ja ettevõtte juht Rein Tõntson on juba praegu valmis investeerimisfondiga ostukõnelusi pidama. “Meil on pankadega juba läbi räägitud, et kui Amber Trust otsustab osaluse müüki panna, siis oleme meie valmis ostma,” räägib Tõntson. Tema sõnul on Amber Trustil plaan ettevõttest väljuda, sest fondi tähtaeg saab kohe-kohe läbi. PKLi osaluse müügi otsust aga fond veel langetanud ei ole.
Amber Trust tuli PKLi omanikeringi 2005. aastal ja neile kuulub 40% puksiirifirmast. 60% ettevõttest on PKL Holdingu omanduses. Selle firma omanikud on Tõntson ja Grigori Oništšenko. Äripäeva hinnangul on PKLi 40% suuruse osaluse väärtus 12 miljonit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Vabu vahendeid, kindlust,” nimetab Tõntson kasu, mis ettevõte on saanud sellest, et üle seitsme aasta tagasi kaasati omanikeringi investeerimisfond. Samas ei suudetud kõiki plaane täita, sest Amber Trusti investeering sattus perioodi, mis polnud puksiirifirmale kõige parem. “2007. aastal rikkus pronkssõduri lugu meil päris palju arendamisplaane Venemaal,” märgib Tõntson.
Praegu on aga PKL sellises arengujärgus, et kui oleks vaja kaasata mõni investor, siis eelistaks Tõntson investeerimisfondi asemel müüa osa firmast mõnele suuremale puksiirifirmale. “Meil ei ole mõtet üksinda kuskil nurgas pusida, parem koos teistega areneda samas suunas, muidu jääme jalgu,” ütleb ta.
Välismaised fondid ise jäävad osaluste müügist rääkides tagasihoidlikuks. Näiteks Amber Trusti esindaja Indrek Kasela jätab Äripäeva küsimustele Eesti firmadesse tehtud investeeringutest väljumise kohta vastamata. Kolmest suurest Eestis tegutsevast investeerimisfondist on aga just Amber Trust see, mille siinne investeerimisportfell on kõige ahvatlevam.
Lisaks PKLile kuulub Amber Trustile osalus automüüjas Elke Grupp ja kindlustusfirmas Salva Kindlustus. Mõlemad ettevõtted on oma sektoris tugevad tegijad ning investeerimisfondi kaasaktsionärideks olevatel Eesti ettevõtjatel oleks soovi korral jõudu Amber Trust ettevõttest välja osta.
Elke Grupi juhatuse esimehe ja ühe omaniku Urmas Sepa sõnul on neil Amber Trustiga tähtajatu leping ja ta ei oska öelda, millal fond võiks ettevõtte omanikeringist lahkuda soovida. Autofirma praegused omanikud pole sel teemal kõnelusi pidanud. “Arvan, et neil on mingi tähtaeg paika pandud, aga ma ise ei ole täpselt kursis,” lausub Sepp. Fondile kuulub Elke Grupist 20% ja osaluse väärtus on Äripäeva hinnangul 5 miljonit eurot.
Vastates küsimusele, kas Amber Trusti müügiotsuse järel oleks tema osaluse suurendamisest huvitatud, on Sepp samuti sõnaaher. “Ei oska öelda, see sõltub asjaoludest, kuidas ja millal,” märgib ta.
Ettevõtete juhtide ja kaasomanikega investeerimisfondide tulevikuplaanidest rääkides tekib tunne, et sõnu tuleb justkui tangidega suust välja kiskuda. Näiteks Salva Kindlustuse juht ja üks omanikke Tiit Pahapill ei taha kindlustusfirma omanikeringi võimalikust muutusest rääkida.
Kas olete Amber Trustiga pidanud läbirääkimisi nendele kuuluva Salva Kindlustuse osaluse müügi üle? See, et nad müüvad, ei ole ju midagi imelikku.
Hetkel kuum
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seda küll. Ma küsingi, fondi investeering on tehtud seitse aastat tagasi. Varsti on neil aeg väljuda ja uuringi, kas… Kes ütles, et on aeg väljuda? Seda otsustab fond ise ja mitte keegi ei ütle, kas on aeg väljuda või ei ole.
/---/
Kas Teil on olnud juttu või olete pidanud läbirääkimisi selle üle, et neil on plaanis investeeringust väljuda? Ma ei räägi teiste eest.
Te ei räägigi teiste eest, räägime Teie ettevõttest. Ettevõte on ettevõte ja aktsionäridel on õigus oma tehinguid ise teha.
Kui Amber Trust otsustab oma osaluse Salvas müüa, kas olete huvitatud ise selle osaluse ostust? Eh… ma ei saa aru ning ei oska sellele vastata. Selles mõttes, et… ma ei oleta, ma räägin faktidest. Toimub, mis toimub, ja ei oska oletustele ja küsimustele vastata, mis eeldab oletusi.
Aga räägime siis faktidest, kas Amber Trust müüb lähiajal oma osaluse või ei müü? See on Amber Trusti enda otsus, kas ta müüb või ei müü. Seda küsige Amber Trusti käest.
/---/
Räägime tulevikust, kui see osalus peaks millalgi müüki tulema… Ma ei oleta ja ei tegele oletustega. Ma räägin siis, kui faktid toimuvad. Mul hakkab aeg otsa saama…
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuue Eesti ettevõtte omanikeringi kuuluva Askembla Asset Managementi partner ning Eesti esindaja Erkki Torn lausub, et fond üksikute ettevõtete osaluste müüki ja tehingu võimalikku toimumisaega ei kommenteeri. “Fakt on see, et mingil ajahetkel peame kõikidest firmadest väljuma,” märgib ta ja lisab, et müügiprotsess võib kesta kuni aasta, sõltuvalt sellest, kui lihtne on leida ettevõttele sobivat strateegilist või finantsinvestorit.
Torni sõnul on tüüpilise private equity ehk riskikapitali struktuuriga fondi investeeringu pikkus kümme aastat, kuid tavapärane on ka see, et kokkuleppel investoritega võib see paar aastat pikeneda.
Askembla on hallanud riskikapitalifonde alates 1996. aastast, fondide maht on kokku 110 miljonit eurot. Selle aja jooksul on Askembla teinud kokku üle 20 investeeringu, millest pooltest on ka jõutud juba väljuda. Praegu on Askembla portfellis Torni sõnul veel kümme ettevõtet.
Üks nendest on toitlustusega tegelev Eesti Eine, mis kuulub täielikult Askemblale ja mille müügihind võiks Äripäeva hinnangul olla 2 miljonit eurot.
Eesti Eine juhatuse liige Indrek Kirss ütleb, et fond peab oma osakud realiseerima selle aasta 9. juunil. Fondi n-ö lõpptähtaeg ei tähenda aga automaatselt seda, et lähema poole aasta jooksul saab Eesti Eine endale uue omaniku. Kirsi sõnul on Askemblal huvi jätkata Eesti Eine omanikuna ka pärast fondi tähtaja saabumist, kuid lõplik otsus sõltub Stockholmis asuvast fondi investorite nõukogust.
“Meie huvi on, et nad jätkaksid omanikena,” ütleb Kirss. Kas Eesti Eine tegevjuhi soov ka täitub, saab selgeks selle aasta esimeses pooles ja see sõltub fondi investoritele ette valmistatud esitlusest, mida hakati koostama juba eelmisel aastal.
Kolmas Eesti ettevõtetesse investeerinud suurem fond on Baltcap, mille juhatuse liige Peeter Saks kinnitab, et Baltcap pole aktiivselt ühtegi osalust müümas. Baltcapil on mitu fondi, mis on juba aastaid Eesti ettevõtetesse investeerinud.
Saks ütleb, et Baltcap on teinud investeeringuid erinevatesse sektoritesse, alates tootmisest ja jaekaubandusest kuni energiatootmise ja tervishoiuni. Kinnisvara on ainus valdkond, mis Baltcapi inimeste silmi särama ei pane.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Päris alustavatesse ettevõtetesse me ei investeeri. Meie praeguste fondide strateegia on ikkagi kasvukapital ja väljaostud. Ideaaljuhul paneme uue raha arenevasse ja teatud taseme saavutanud ettevõttesse, kes tahab kas laiendada tootmist või liikuda uutele turgudele. Selline temaatika on meie jaoks huvitav,” räägib Saks.
Viimase investeeringu Eestis tegi Baltcap 2010. aastal. Viimasel ajal on aktiivsemalt investeeritud Lätis ja Leedus, kuid Eesti portfell on endiselt kõige suurem.
“Meil tuleb portfellifirmadega ka tegeleda. Neid ainult kokku osta on üks asi, aga nendega tuleb ka midagi teha,” lausub Saks.
Ta märgib, et on ka ise kuulnud võimalikest müügitehingutest, sest riskikapitali- või erakapitalifondid teevad investeeringu kindlaks ajaperioodiks. Ühegi konkreetse müügis oleva ettevõtte nime ta aga öelda ei soovi. “Ei oska öelda, kas on mitmeid (väljumisi – toim) tulemas lähiajal. Loodetavasti. See näitaks turu küpsust, et on võimalik nii osta kui ka müüa,” ütleb Saks.
Finantsnõustamise ja investeeringute juhtimisega tegeleva Redgate Capitali juhatuse liige Aare Tammemäe lausub, et Eestis on jõudnud kätte investeerimisfondide ettevõtetest väljumise ajajärk. Tema sõnul ei ole fondidel uut raha, et Eestisse investeerida. Nad on investeeringud ära teinud ja otsivad nüüd võimalusi osalused rahaks teha.
Reeglina väljuvad fondid ettevõtetest 5–7 aasta jooksul
Balti riikides tegutsevad erakapitalifondid väljuvad ettevõtetest enamasti 5–7 aasta jooksul. Seetõttu on paljudel erakapitalifondidel jõudnud kätte väljumisaeg, ütleb Redgate Capitali juhatuse liige Aare Tammemäe.Osalus müüakse Tammemäe sõnul erineval moel: kas uuele finantsinvestorile või strateegilisele investorile, mujal maailmas viiakse ka väga tihti ettevõte börsile.
Kas see on positiivne või negatiivne, et mitu välismaist fondi asub lähiajal oma Eesti ettevõtete osalusi müüma? See ei ole negatiivne, nii erakapitalifondid tegutsevad. Pigem on see positiivne, et nad ostavad ja müüvad.Kui käsitleda laiemalt, siis mujal riikides näiteks Kesk- ja Ida-Euroopas, on erakapitalifondid aktiivsemad, ka Leedus ja Lätis. Eesti ettevõtetesse on fondid investeerinud vähe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Miks see nii on? Neil on keeruline pärast 5–7 aastat investeeringust väljuda. Üks võimalus on börsil noteerimine, aga Eestis on börsil vähe kauplejaid, turg on väike, ettevõtteid on vähe ja seetõttu ei ole see atraktiivne võimalus. Kuna turud on väikesed, siis paljud erakapitalifondid siia ei tulegi.Riigil puudub kapitaliturgude strateegia. Kapitaliturgude üks osa on omakapitaliturg, kus tegutsevad erakapital, börs jne. Riik ilmselt ei huvitu kapitaliturgudest. Ma ei ütleks, et see on tingimata negatiivne, see loob tingimusi järgmistele investoritele. Kapitalituru taristu Eestis on nõrk ja seetõttu on fondidel ka keeruline Eestisse investeerida.
Mida tuleks teha, et Eesti oleks investeerimisfondidele atraktiivsem? Näiteks võiks riik aidata koostöös erasektoriga aktiveerida börsi tegevust, selleks on vaja tuua uusi ettevõtteid börsile, välja lasta võlakirju, see toob ka investoreid juurde, mis tähendab seda, et erakapitalifondidel on võimalik paremini oma investeeringutest väljuda. See tooks omakorda riiki uut kapitali.
Suur väljamüük
Mitme tuntud Eesti ettevõtte osalus on müügis, sest aastaid tagasi ettevõttesse sisenenud investeerimisfondid soovivad nüüd väljuda. Äripäev tutvustab kolmele olulisele investeerimisfondile kuuluvaid firmasid. Oleme arvutanud ka fondidele kuuluva osaluse võimaliku väärtuse.
Suur väljamüük
Askembla osalusega ettevõtted
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Eine Hind: 2 mln
Omanikud: 100% Askembla Growth FundEesti Eine pakub toitlustusteenust nelja tüüpi klientidele. Nendeks on koolid ja lasteaiad, haiglad, kohvikud ning catering’i-kliendid.
TD Baltic Hind: 5 mln
Omanikud: 96,63% Askembla Growth FundTD Baltic on Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev IT-toodete hulgimüügifirma. Ettevõte käive on korralik (40 mln eurot), aga kasumlikkus nullilähedane.
MyFitnessHind: 2 mln
Omanikud: 88,55% Askembla Growth FundMy Fitness OÜ põhitegevuseks on sporditeenuste osutamine. Askembla sai MyFitnessi enda omandusse 2010. aasta alguses, kui väljuti probleemides Sportlandi jaeketist.
Coral Arendus OÜHind: 3 mln
Omanikud: 100% Askembla Growth FundCoral Arendus OÜ põhitegevus on kinnisvara haldamine, põhirentnikuks on OÜ My Fitness. Coral Arenduse tütarfirma on OÜ Rocca al Mare Tennisekeskus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Bauhof GroupHind: 10 mln
Omanikud: 54% Askembla Growth Fund. Sai osanikuks 1. jaanuaril 2005. 2009. aasta alguses süstis ettevõttesse 4,5 miljonit krooni tegevuse elavdamiseks.46% OÜ Nemor Invest, mis kuulub kuuele ettevõtjale: Armin Kõomägile, Sven Mansbergile, Indrek Prantsile, Maldar Mäesalule, Guido Kundlale ja Martin Petjärvele.Bauhof on jaekaubandusettevõte, millele kuulub kümme ehitusmaterjalide ja aiakaupade kauplust Eestis ning viis Leedus. Ettevõttes töötab ligi 500 inimest. Osaluse väärtust on väga raske hinnata, kuna Bauhof tegutses isegi 2011. aastal korraliku kahjumiga. Eelmisel aastal pidid omanikud ettevõtte käibekapitali suurendamiseks 1,5 mln eurot laenama. Võib arvata, et osaluse müük on Askembla jaoks keeruline.
Klick Eesti Hind: 2,5 mln
Omanikud: 50% Askembla Growth Fund, alates 1. oktoobrist 200716,7% OÜ Entacom ehk Indrek Prants16,7% OÜ Trebicom ehk Armin Kõomägi16,7% OÜ Relaxor ehk Sven MansbergKlick Eesti on 2005. aastal loodud digitoodete jaemüügikett. Ettevõttel oli 2011. aasta lõpus 19 kauplust üle Eesti. Kunagine K-Arvutisalong, mis kiirelt kasvas ja tekitas Eesti kaubandusturul palju tähelepanu. Säästumarketi loonud ja selle soomlastele edukalt maha müünud Prants, Kõomägi ning Mansberg otsustasid K-Arvutisalongi ära osta ja võtsid kasutusele kaubamärgi Klick. Ost aga ebaõnnestus, ettevõte sattus keerulisse olukorda ning pidi tegevust järsult koomale tõmbama.
Amber Trusti osalusega ettevõtted
ELKE GruppHind: 5 mln
Omanikud: 20,2% Amber Trust. Teised aktsionärid on võrdselt Urmas Sepp, Riho Sepp ja Peeter Kangur oma firmade kaudu.Balti turul tegutsev edukas automüüja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Salva KindlustusHind: 7 mln
Omanikud: 45% Amber Trust, soetas osaluse 1. jaanuaril 200545% Tiit PahapillSalva Kindlustus tegutseb Eesti kahjukindlustusturul alates 1993. aastast. 2011. aastal oli turuosa 7%.
EPhaG
Hind: 15 mln
Omanikud: 75% Amber Trust16,9% Angport LimitedEPhaG AS-i põhitegevusala on ravimite hulgimüük ja tootmine. Ettevõttele kuulub Venemaal tänapäevaste tootmisseadmetega ravimite toimeainete ja kemikaalide tootja Pharmsynthez OJSC.
PKLHind: 12 mln
Omanikud: 40% Amber Trust, 60% OÜ PKL Holding ehk Rein Tõntson ja Grigori OništšenkoPKL osutab sadama- ja merepukseerimise teenuseid. Ettevõtte peamine turg on Eesti, kuid kontserni kuuluvad ettevõtted osutavad teenuseid ka Läti ja Soome sadamates. PKL alustas tegevust 1992. aastal ja omab praegu Eestis ligikaudu 75% suurust turuosa. Tõenäoliselt väljub Amber Trust alanud aastal sellest ettevõttest. Osaluse ostust on huvitatud kaasaktsionärid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Baltcapi osalusega ettevõtted
Air Maintenance Estonia Hind: 3 mln
Omanikud: 99,17% Baltcap Private Equity Fund L.P.Air Maintenance Estonia tegeleb alates asutamisest 2002. aastal lennukite remondi ja hooldusega. Hooldab Boeing, Saab, CRJ ja Airbus 320 lennukeid.
AS NeoQiHind: 0,2 mln
Omanikud: 40,3% Baltcap Private Equity Fund L.P.51,8% OÜ TVGI Invest, mille ainuomanik on Mati Vann.NeoQi pakub kehahooldusseadmeid. Ettevõtte asutas 2001. aastal vannitootja Balteco üks tollastest juhtidest Mati Vann.
EnergateHind: 8 mln
Omanikud: 93,9% Baltcap Private Equity Fund6,1% Crismark Trade OÜ, mille omanik on Hardi SuiEnergate tegeleb põhiliselt maagaasivõrkude arenduse, maagaasi jaotuse ja müügiga.
Quattromed HTI LaboridHind: 8 mln
Artikkel jätkub pärast reklaami
Omanikud: 100% Medicap Holding AS, millest 76,65% kuulub Baltcap Private Equity Fundile ja 19,89% XXI Sajandi Konsultatsioonid OÜ-le. Viimase omanik on Erki Mölder.Quattromed HTI Laborid on üle 16aastase kogemusega meditsiinilabor. Ettevõtte põhitegevuseks on laboriteenuse pakkumine perearstidele, ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutajatele, töötervishoiukeskustele, erinevatele riiklikele asutustele ja eraisikutele.
Trev-2 GruppHind: 3,5 mln
Omanikud: 23,63% Baltcap Private Equity Fund L.P.36,9% Skandinaviska Enskilda Banken AB, Rootsi kliendidTrev-2 Grupp on ehitusettevõte, millel on kokku 19 tütarfirmat. 2011. aastal panid omanikud raha juurde 1,8 miljonit eurot. Vahepeal pidas firma ka börsile mineku plaane, kuid need pole teostunud tõenäoliselt kehva äriseisu tõttu.
Intrac Eestihind: 7 mln
Omanikud: 100% Intrac Group ABIntrac Eesti müüb, hooldab ja remondib metsa-, ehitus- ja materjalikäsitlusmasinaid ning pakub nende lisavarustust ja varuosi.
Tasub teada
Fondid, mis otsivad firmadele ostjaid
Artikkel jätkub pärast reklaami
Askembla Growth Fund Alustas Eestis tegevust 2003. aastal.Kuulub Rootsi varahalduse grupile Askembla Asset Management AB.Fondi on kogutud tulevaste Rootsi pensionäride raha.Fondil on osalused ettevõtetes Bauhof Group, Klick Eesti, My Fitness, Coral Arendus, Eesti Eine, TD Baltc.Varem olid osalused ettevõtetes Aeroc, Microlink, Sportland International Group, Tallegg, Viimsi SPA.Lisaks Eestile on Askembla Kasvufond raha paigutanud Läti ja Leedu ettevõtetesse, fondil on esindused ka Venemaal, Ukrainas ja Poolas.Fondijuht on šveitslane Christoffer Kurp?tow.
Amber Trust II S.C.A.Luksemburgis registreeritud investeerimisfond, mis haldab USA, Skandinaavia ning Suurbritannia pensionäride ja rikkamate eraisikute investeeringuid.Fondi haldavad Danske Capital Finland ja Firebird Management.Fond on investeerinud Balti riikide ettevõtetesse ligemale 160 mln eurot.omab Eestis investeeringuid ettevõtetes Salva Kindlustus, ELKE Grupp, PKL, EPhaG, Tallink Grupp.Varem oli fondil osalus ka ASis Toode.Detsembris 2005 ostis rahvusvaheline investeerimisfond Amber Trust II S.C.A. Eestis Tallinna Külmhoone ja Leedus AB Kauno Pieno Centrase. 2010. aasta kevadel korraldas Tallinnas Premia Foodsi börsilemineku.Fondijuht: regioonis tegelevad fondi juhtimisega Kustaa Äimä ja Indrek Kasela.Lisaks on osalused mitmes Läti ja Leedu ettevõttes: Elko Grupa, BAN, Parex Banka, LNK, GeoNafta, Litagra, Malsena, Kitron, Snaige, Sanitas. 2010. aastal võõrandas Amber Trust II S.C.A koos teiste omanikega osaluse Leedu jaekaubandusketis IKI.
BaltCapAlates 1995. aastast investeerinud üle 50 Eesti, Läti ja Leedu ettevõttesse.BaltCapil on olnud hulk fonde: Baltic Investment Fund I ja II on täielikult Eesti ettevõtetest väljunud; Baltic Investment Fund III ja Baltic SME Fund on täis investeeritud; BaltCap Private Equity Fund investeerib.Fondidel on osalus järgmistes Eesti ettevõtetes: Trev-2 Grupp, Air Maintenance Estonia, Quattromed HTI Laborid, Energate, NeoQi, EGeen International Corp., INTRAC Group AB.
Bancroft Private EquityIda-Euroopa firmadele keskenduva fondi tütarfirma Xalto CDO II B.V omandas enamusosaluse Starmanis 2007. aasta septembris. Praegu peetakse osaluse müügikõnelusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!